Eelkõige lisavad materjali need, kes juba on targad ja kes loodavad, et on ka teisi nendesuguseid ja nad saavad tundma õppida midagi, mida nad veel ei oska. On väga palju lehti, kus on kirjas õpetussõnu, infot või muud säärast erinevate asjade kohta. Tavaliselt pöörduvad inimesed esimese asjana Wikipedia poole, mille sisu on vabalt muudetav kasutajate poolt. Sealt tekib probleem info õigsuse kohta. Olen ka ise selline, kes tavaliselt esmalt Wikipediasse vaatab, kuid senimaani olen ka alati vaadanud mõnda muud otsingumootori soovitust, et veenduda, et kättesaadav info oleks tõene. Kahju, et on pahatahtlikke inimesi, kes lihtsalt oma lõbuks või ,,nalja pärast" laevad üles materjali, mille sisu on puudulik või vale. Nagu öeldakse: ,,Issanda loomaaed on kirju!" Siiski loodan, et on rohkem neid inimesi, kes ei ole paha peal väljas ja kellele tõesti meeldibki teisi inimesi aidata.
Vikipeediasse midagi kirjutanud ning kas see info vastab tõele. Korrektsetele faktidele saab e- turundaja alati ise lisada positiivseid fakte, edulugusid ja muud, mis üldmuljet organisatsioonist parandavad. Samas eetilise inimesena tuleks piirduda siiski tõe, tõe ja ainult tõega. Maailmas on olnud ka juhtumeid, kus ühe või teise teema eest võitlevad mittetulundusühingud (näiteks keskkonnaaktivistid või suurkorporatsioonide lobistid) on kirjutanud Wikipediasse hulga enda seisukohti toetavaid artikleid. Miks? Sest teatud ajakirjanike puhul, kes kasutavad info hankimiseks Wikipediat, näeb edasine protsess (väga lihtsustatuna) välja nii: 1) Keegi püüab ajakirjanikku veenda, et X on paha ja et sellest tuleks artikkel kirjutada. 2) Laisemat tüüpi ajakirjanik vaatab info kontrollimiseks, mida kirjutab Wikipedia, ning avastab, et seal on mitu põhjalikku kirjatükki mitmelt kasutajalt, et X on hea.
annaabi.ee 
