intelligensuse mõõtmiseks. Esimene IQ test ilmus maailmas aastal 1916 ning termini võttis kasutusele Willian Stern, kes oli saksa psühholoog ja filosoof. Stern määratles IQ suurust valemiga. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Testide tulemuste põhjal on võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest maha jäänud seisundist, dementsusest1 või käitumishälvetest (Wikepedia 2015). Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutust oma võimetest ja võimaldab sellega arvestades, oma tulevikku planeerida. Tuleb arvestada, et tulemused võivad olla valed. Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: ärevus testi täitmise ajal, väsimus, tähelepanu hajutavad faktorid, meeleolu, testi sooritamise kellaaeg, stressfaktorite olemasolu, möödunud aeg viimasest söömist ja muu (Wikipedia 2015).
Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia). • Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast • Klassikaline tingimine- põhines I.Pavlovi töödel (kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana.) • Operantne tingimine- Edward L. Thorndike Üheks väljapaistvamaks teadlaseks, kes uuris õppimist läbi operantse tingituse oli Ameerika psühholoog Edward Lee Thorndike (1874 - 1949).
annaabi.ee 
