mille abil inimene püüdleb iseenese ja maailma paremale mõistmisele. Carl Rogers (1902-1987) Rogers leidis, et inimloomus on positiivne, terve ja konstruktiivne s.o ülesehitatav ja uusi lahendusi pakkuv. Ootas, et inimene areneks potensiaalselt täielikult ehk ta varjatud jõud areneks võimalikult palju. Humanistlikus teoorias oli ka levinud arengu periodiseerimine, mille tuntuimad esindajad olid Waltering, Wijngaarden, Moers ja R. Steiner, kuid neil pikemalt ei peatu. Leian, et ei saa jätta tähelepanu pööramata Anna Freudile (1895-1982), kes 1936. aastal koostas nimekirja kaitsemehhanismidest, milleks on: repressioon ehk mahasurumine või välja tõrjumine; vastandreaktsioon; isolatsioon ehk eraldumine ühiskonnast; tühistamine; projektsioon ehk etteheitmine, ka mure ülekandmine teisele inimesele; autoagressiivsus; samastumine; regressiioon
5. Arengu periodiseerimine. Näiteid ajaloost: Watering jagas analoogselt kreeka vana heptomaatide süsteemiga elu 10-ks 7aastaseks faasiks. 0-7 fantaasiaelu aeg 7-14 imaginatsiooni aeg 14-21 puberteet ja noorukiiga 21-28 elu aluste omandamine 28-35 väärtuste verifitserimine ja kinnistumine 35-42 teine puberteet, eesmärkide kujundamine töös 42-49 maniakaal-depressiivne faas 49-56 võitlus oma allakäiguga 56-63 tarkus 63-70 teine noorus Wijngaarden. Eristas 3 suurt perioodi: sise-ja välismaailma tundmaõppimine sise-ja välismaailma aktsepteerimine sise-ja välismaailma mõtestamine Moers. 1.faas lapsepõlv ja noorus kuni 14. ja 21. aastani 2.faas esimene täiskasvanuiga ja kahekümnendad aastad 3.faas 28-42 4.faas 42-56 5.faas vanadus 6.faas- vanadus R.Steiner. 3 korda 7 aastat kehalis-hingelise arengu jaoks 3 korda 7 aastat tegeliku hingelise arengu jaoks
annaabi.ee 
