moraali- ja tarkusesõnu vahele pikkida. Dialoogideski esineb aeg-ajalt üllatavat teravust, irooniat ning mitmeplaanilisust, mis muudab raamatu eeldatust märksa mitmeplaanilisemaks. Nii nagu on segadus peategelase nime kirjutuslaadis (Konrad, Konrat, Kondrat), on põnev näha keelekasutuses ka teisi ebajärjepidevusi, näiteks märgatava reeglistikuta mitmes variandis esinevad sõnad: parun ja paron, ("Mull on hea meel, Teid tundma saada, härra Kondrat," ütles paron, eht mõisniku wiisil uhkeste teretades. ,,See on küll aga wana tutwuse uuendamine, paruni herra," ütles Kondrat ja kumardas parajaste. (lk 64- 65)" "Temal oli üks tuttaw sõnade register peas, ja neid rääkis ta nõnda, et igaüts arvama pidi: see parun on uuema aja laps." (lk 65)). Taolise ebapüsivuse põhjuseks võiks muidugi arvata, et kirjanik Kõrv erinevad lõigud erinevatel päevadel kirjutanud on ning eesti kirjapildi grammatika
see oli mitmuse nimetava vorm (kust eesti emad ja lapsed), mis näitab ema esimeses tähenduses, pannes selle kokku kuuluma teiste pereliikmetega. Omastavas käändes kasutati sõna 7 korral. Üldiselt kasutati ema täiendina põhisõna ees, nt kõrge ema ja lapse terwis või Eesti ema õpetus oma laste kallal. Osastavat käändevormi kasutati kahel korral, näiteks ehk politseil läheb korda ülekohtust ema tabada. Alalütlevat käändevormi kasutati ühel korral: Kõik sündis masina wiisil – ja 8 koolist ning peakoolist tagasi lükkamise kartus sundis siis ka juba alglusõpetuse juures niihästi õpetajal Eesti emal kui ka tema õpetatawal lapsel silmapisaraid woolama. 2.2.2.1950. aastate ajakirjanduskeele vasted 1950. aastate ajakirjanduse alamkorpuses on 43 vastet, mille seas on jällegi tuletisi ja liitsõnu
annaabi.ee 
