Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni jõuti 1922. aastal — 28. septembril esietendus Delibes’i „Coppélia”, lavastas Viktorina Krieger (Kriger) Moskva Suurest Teatrist, kes tantsis ühtlasi ka peaosa. 1926 asutas Rahel Olbrei Estonias püsiva tantsutrupi. Olbrei juhtis Estonia balletitruppi kuni 1944. aastani. Ta oli õppinud klassikalist balletti Sessy Smironina- Sevuni ja Eugenia Litvinova juures ning täiendanud end moderntantsu alal Saksamaal Mary Wigmani ja Rudolf Labani juures. Just Olbrei andis Estonia balletitrupile isikupärase näo XX sajandi esimesel poolel. Lavale tulid Adami „Giselle” (1926), Tšaikovski „Pähklipureja” (1936) ja „Luikede järv” (1940), Glieri „Punane moon” (1939), esimene eesti algupärane ballett , Tubina „Kratt” (1944) jt. Teise maailmasõja keerises põgenesid Eestist mitmed naissolistid ja ballettmeister Rahel Olbrei, õnneks säilis trupi tuumik.
1910 asutas Dalcroze Helleraus tantsu-ja rütmikakooli, 1915.a. rütmikainstituudi Genfis. Tema rütmilise võimlemise meetodit on rakendatud peaaegu kõikides maades. Paljud rütmika või rütmoplastika koolkonnad on Dalcrozest alguse saanud. Carl Orff Saksa helilooja ja pedagoog sündis Münchenis, 10.juulil 1895.a. Asus tööle väikesesse teatrisse kontsertmeistrina ehk klaverisaatja. Ta on öelnud, et tema muusikalooming on mõjutatud tantsust. Sajandi algul nägi ta tantsimas Mary Wigmani. M.Wigman lõi uue tantsustiili, nn absoluutse tantsu, mis taotleb keha liikumise kaudu muusika tõlgendamist, sisaldab akrobaatika sugemeid, väldib tegevuse matkimist ja pantomiimilisust ning kasutab saateks ainult löökpillimuusikat. Seda stiili on nimetatud ka Gestalt im Raum'iks ehk energia piirjoonteks ruumis. Talle oli tants keel, millega inimene on sündinud, s.o. tema eksistendi ekstaatiline manifestatsioon ehk näitamine/väljaütlemine. Tema juures on õppinud nt eestlane
Miks? Androgüünsus on tõstatanud küsimuse, kas sugu on määrav? Kas seksuaalne orientatsioon on oluline teema või mitte? Inimesed on inimesed, või kuidas? Samasugused on küsimused vanuse kohta: kas vanemad mehed ja naised tohivad ja võivad tantsida? Miks mitte? Kas puuetega inimesed tohivad tantsida? Miks mitte? Nendel teemadel on paljud koreograafid töid teinud. Riietumine kannab samuti tähendusi ja peab olema vastavuses ideega. Samuti ka jalanõud Duncani, Labani, Grahami ja Wigmani tantsud olid paljasjalgsed -sõnumiks tagasi maaläheduse juurde kõrgusse ja ebamaisusse pürgimise asemel balletis. Piir elu ja kunsti vahel on õhkõrn ja kogu aeg küsimuse all (post-modern tants), tänavariietus mõjutab tänapäeva tantsu, olles tihti kasutusel lavakostüümidena. Ka juuksed on olulised pikajuukselised mehed, lühikeste juustega naised mõlemad märgistavad midagi. LIIGUTUSE PERSPEKTIIV TANTSUS
annaabi.ee 
