automaatselt sind sisse ka teise. Taas mugav lahendus, mis vähendab trükkimise vaeva, kuid juhul, kui peaksid kaotama kontrolli oma Facebooki konto üle, kaotad kontrolli ka kõikide teiste keskkondade üle, mis sellega ühendatud on. AVALIKUD WIFI - VÕRGUD Kasuta võimalikult vähe avalikke wifi-levialasid (ilma paroolita wifi-d), kuna nende kaudu võidakse sinu nutiseadmesse üsna lihtsa vaevaga sisse murda. Kui su kodusel wifil ei ole veel tugevat parooli, siis viimane aeg on see sinna lisada. See suurendab sinu privaatsust ning hoiab ära n-ö wifi-vargad, kes sinu makstavat internetti kõrvalkorterist tasuta kasutavad. TULEMÜÜRID Kasuta tulemüüre, mis hoiavad ära tahtmatu internetiliikluse sinu seadmes. Tavaliselt on need juba operatsioonisüsteemi sisse ehitatud, kuid vahel lülitavad kasutajad neid ise ka välja. Vaata üle seadistused operatsioonisüsteemides Windows 10 ja Mac OS X. VIIRUSETÕRJED
kasutusel on eespool kiidetud SPB koduekraan. Õnneks on võimalus task-switcher (rakenduste vahetaja) seada näiteks ühe soft-key (muudetava funktsiooniga nupp) funktsiooniks. Nokia toimib selles osas probleemivabalt piisab koduklahvi pikemast vajutusest ja kõik toimivad rakendused ilmuvad ekraaninurka. Nutimobiilidel on oluline roll täita ka andmesidel, sealhulgas traadita netiühendusel ehk WiFil. Selle sujuva toimivuse osas on pilt üsna erinev. Kui WM läheb n-ö ootereziimi (standby), siis tõenäoliselt lülitatakse välja ka wireless ja mis tahes netiühendust tarbiv rakendus (nt Skype) jääb ,,kuivale". Telefoni taas aktiveerides wireless küll automaatselt taastub, kuid Samsungi (ja WPA krüpteeringu) puhul see enamasti nii ei juhtunud, vaid seadetes oli vaja traadita netiühendusele ,,reset" teha (kohati isegi korduvalt). Samsungil sai
kasutatuim on WPA (Wi-Fi Protected Access) ja tema järglane WPA2. Wifi kasutuse turvanõrkused Nõrkust võib kirjeldada kui mingit sündmust, mis meid paljastab või arvutivõrkude puhul tegevust, mis halvab meie võrgu võime vahetada andmeid efektiivselt, tõhusalt ja soovitud turbetasemel. Sellised asjad juhtuvad võrkudega, mille puhul ei rakendata vajalike turbemeetmeid, nagu ka võib meie Wifi võrkudes olla. Nagu kõikidel traadita andmesideedastus viisidel on ka Wifil populaarseimad vead, mida seda kasutades tehakse. Need kõik saavad alguse enamasti koolitamata kasutajatest, kes ei tea mida nad täpselt teevad. Nad ei ole teadlikud riskidest, mis võivad valesti või kehvasti seadistatud seadmetest tulla, või arvavad nad lihtsalt, et neid ja nende väheolulisi võrke see ei puuduta. Siinkohal võibki välja tuua mõned enimlevinud vead, mida Wifi turvalisuse juures tehakse. Turvalisusega seotud osa ei seadistata üldse, või seda tehakse kehvasti.
annaabi.ee 
