neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja rajamiseks Soome. Almberg reageeris sellele sedasi, et saatis Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on meile tuntud kui eesti keele akadeemik. Lydia Koidula pühendas talle isegi ühe luuletuse. Selle luuletuse nimeks sai ,,Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile". Ta pühendas selle luuletuse 16. septembriks 1880-taks aastaks. Kõik kokkupuuted mis ta tegi P. Blumbergiga, Carl Rober Jakobsoniga, Jakob Hurdaga ja Fr. R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaadete kujunemist ja 16
neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja rajamiseks Soome. Almberg reageeris sellele sedasi, et saatis Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on meile tuntud kui eesti keele akadeemik. Lydia Koidula pühendas talle isegi ühe luuletuse. Selle luuletuse nimeks sai ,,Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile". Ta pühendas selle luuletuse 16. septembriks 1880-taks aastaks. Kõik kokkupuuted mis ta tegi P. Blumbergiga, Carl Rober Jakobsoniga, Jakob Hurdaga ja Fr. R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaadete kujunemist ja 20
linnaarstiks (1833-1877). jumalakartlikust kodust, saksakeelsest- ja meelsest põhiharidusest hoolimata ei kujunenud temast pietismile kuulekat ja leplikku inimest. Maailmavaadet mõjutas valgustus, ratsionalism, rahvaluule, meditsiin, loodusfilosoofilised tõekspidamised. Kirjanduslike vaadete kujunemisel oluline rahvaluule, aga samuti saksa klassikute looming, ÕES-i tegevus. Kultuurilooliselt olulised säilinud kirjavahetused Wiedemanniga, Peterburi akadeemikutega, ÕES-i liikmetega, Lönnroti jt Soome kirjameestega, Faehlmanni, Köleri, Hurda, Jakobsoni, Koidulaga. Aktiivsemalt hakkas kirjatöid tegema nädalalehes ,,Das Inland", kriitilised sõnumid Võru kohta põhjustasid tsensori meelepaha. Valgustuslik ja publitsistlik looming moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Püüdis rajada kindlamat alust eestlaste lugemisvarale, pidades silmas valgustuslikke sihte. 19. sajandi
annaabi.ee 
