Kavatsus sai teoks 20. märtsil 1989. aastal, kui Lääne-Virumaa Energia kolhoosi juhatus asutas Jüri Silla ettepanekul F. J. Wiedemanni keeleauhinna. Esialgu andsid auhinda välja Energia kolhoosi põllumehed, hiljem püsis see elus tänu Jüri Sillale. Tunnustuseks auhinna algatamise eest autasustas Eesti Vabariigi President Lennart Meri Jüri Silda 2001. aastal Valgetähe medaliga. Ürituse kavva kuulus igal aastal laureaaditamme istutamine. Tänavu toimus F. J. Widemanni keeleauhinna keelepäev 27.aprillil Väike-Maarjas. Tavapärase ürituse kavva kuulusid keeleauhinna 2011. aasta laureaadi Tiit-Rein Viitso ettekanne "Eesti keeleruumi kujunemine" ja auhinnakandidaadi Valve-Liivi Kingisepa ettekanne "Huvitav eesti vana kirjakeel". Ürituse korraldamisele aitas kaasa ka Emakeele Selts.
rahulikule õhkkonnale vaimset süvenemist ja keskendumist loomingule. Elu ei kulgenud siiski ainult raamatute keskel, üheks ühisharrastuseks oli näiteks lillede kasvatamine nii korteris kui ka aias. Alver mõistis lillede hingeelu ja mitmes luuletuses, ka Jõgevaga seotud ,,Jõgeva ja Pedja vahel", ,,Kotuse lilles" saab lillekujund salapäraselt mitmetähenduslikuks ja kandvaks. Loomingulises plaanis oli Alverit alati paelunud töö eesti keele sõnavaraga. See algas juba enne sõda Widemanni sõnaraamatuga ja jätkus hiljem kuuekümnendail Andrus Saareste mõistelise sõnaraamatuga. Luuletaja tegi ohtralt väljakirjutusi, eesmärgiga kasutada eesti keele sõnavara eri kihistusi ja rikkust oma luules. Kokku on kirjandusmuuseumis sõnavaralisi otsinguid 2110 lehel. 1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed", mis ühendab eaka kirjaniku uusloomingut hoopis teises võtmes sündinud noorusluulega. Iseloomulik on sõnaline küllus ja mängud omamütoloogiaga
annaabi.ee 
