Käsnad pani loomariiki. · Eristas selgelt taimed ja loomad: mõlemad huulkraksed koelise ehitusega, aga loomad läbisid arengus blastulastaadiumi (staadium loote embrüonaalses arengus) 1938 neljas riik bakterid. Herbert Copeland lõi selle riigi, kuhu paigutas ka sinivetikad ehk tsüanoBAKTERID. Protistide hulka jäid puna- ja pruunvetikad, algloomad, seened. Rohevetika pani taimeriiki. 1969 viies riik seened. Robert Whittakeri arvates erinesid seened taimedest ja loomadest oma toitumisviisi, rakuehituse ja paljunemise iseärasuste poolest. Baktereid algul ei tunnistanud, kuid muutis meelt pärast Margulis` avaldust. Sümbiogenees selgitab eel- ja päristuumsete rakkude ehk prokarüootide ja eukarüootide päritolu ehk seda, kuidas tekkisid rakuorganellid nagu mitokonder ja plastiidid. Tekkisid fagotsütoosi ehk ,,rakuõgimise" teel, üks prokarüoot ,,neelas" teise alla, nende vahel endosümbioos
Sest siis võib kindel olla, et ei ole näiteks ainult kiskjaid nendel ei saa toit otsa. Või ei ole ainult linde nendel on tarvis igasuguseid putukaid ja marju. See siis tähendab, et kõik on tasakaalus. 86) Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 87) Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest? Liigilist mitmekesisust kas koosluses või ökosüsteemis võib mõõta erinevatest aspektidest lähtuvalt. Whittakeri järgi alfa, beeta ja gamma diversiteet. Alfa diversiteet näitab mingi kindla ala või ökosüsteemi mitmekesisust. Väljendatakse liikide arvuna. Beeta diversiteet näitab erinevust kahe võrreldud ökosüsteemi mitmekesisuste vahel. Väljendatakse mõlema ökosüsteemi ainuomaste liikide summana. Gamma diversiteet näitab suurema piirkonna kõigi ökosüsteemide liigilist mitmekesisust. Ökoloogilise mitmekesisuse mõõt arvestab liikide domineerimist. Ökoloogiliselt on