(Combatting Committee), (Environmental Committee), (Technological Committee) , . , , . , , . - 120 , , () 1-2 (World Wetlands Day) 2 . 1971 . () . 1997 . , ... , , : ; , ; ; ; , - . , , . . , . , , .... . , - Wetstonia . . . (ELF) - - . - , , . , . ( , , , , , ). . , (, ) . 20-30 () . " " 80 . 130 - , 150 - . 180 , 190 . , , , , . 1-2 , , 5-10 . . , . 20 , 85- . , . , , . , . - , , . - ( ), , .
9 1978-1981.a. inventuuri tulemusena hinnati luharohumaade üldpindalaks 27584 ha. 1960ndate andmetega võrreldes oli nende pindala vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra. Enim oli säilinud luharohumaid Läänemaal (4186 ha), Tartumaal (3935 ha),Viljandimaal (3481 ha), Võrumaal (3043 ha), Valgamaal (2776 ha) ja Põlvamaal (2263 ha) (Leibak, Lutsar, 1996). Aastail 1993-1996 inventeeriti projekti WETSTONIA käigus olulisemat looduskaitselist väärtust omavaid luharohumaid. Kõrge ja keskmise looduskaitselise väärtusega luharohumaade pindalaks hinnati ca 12500 ha. Maakondade kaupa jagunesid need järgmiselt: Läänemaa 4550 ha, Tartumaa 2200 ha, Ida-Virumaa 1300 ha, Viljandimaa 1250 ha, Põlvamaa 1000 ha, Valgamaa 750 ha, Võrumaa 700 ha, Pärnumaa, Jõgevamaa ja Harjumaa - 200 ha ja Lääne-Virumaal 100 ha. Teistes maakondades olulise looduskaitselise
1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane kaitset). Ratifitseeriti Ramsari konventsioon käsiraamat ,,Looduskaitse". (käsitleb märgalade kaitset). ELF-i eestvedamisel 1976 Matsalu looduskaitseala sai esimeseks algas märgalade loodusväärtuste inventuur rahvusvahelise tähtsusega märgalaks (Ramsari Wetstonia nendel aladel, mis vabanesid ala) Eestis. Nõukogude sõjaväe kontrolli alt. 1979 valmis esimene Eesti punane raamat. 1994 võeti vastu viies looduskaitseseadus ,,Kaitstavate loodusobjektide seadus" , mis 1981 loodi soodesõja tulemina 28 uut sookaitseala. sätestas loodusobjektide kaitse alla võtmise ja
annaabi.ee 
