madalamal kui 200m üle merepinna. Uus- Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel. Mägisem ja kõrgem on Lõunasaar, selle telgmise osa moodustavad Uus-Meremaa ehk Lõuna-Alpid (kõrgeim Mount Cook ehk Aorangi mäetipp 3764 m), mille idanõlvad alanevad laugjalt maa suurimaks, Canterbury tasandikuks. Piki läänerannikut paikneb kitsas Westlandi madalik. Lõunas on fjordrannikut. Põhjasaare keskosas paikneval keskmaal 500 m kõrgusel vulkaanilisel laval on vulkaane (Raupehu 2797 m), geisreid, mudavulkaane ja kuumaveeallikaid. Saare idaosas asuvad madalad kurdmäed (kõigest kuni 1754 m), lääneosas paikneb Taranaki tasandik ja sellest lõunas Mount Egmounti kustunud vulkaan (2518 m). Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja Coromandeli poolsaar. 5. Kliima
alalist komisjoni: üks Põhjasaarele, mida nimetatakse “Põhjasaare esindatuse Komisjoniks”, ja teine Lõunasaarele, mida nimetatakse “Lõunasaare esindatuse Komisoniks”. 2)Kumbki mainitud komisjonidest koosneb viiest liikmest, ja nimelt: peainspektor ja krooni maade territoriaalsete ringkondade Taranaki ja Ouklandi komisarid on vastavalt, kolme ametliku liikmena Põhjasaare Komisjonis; Krooni Westlandi, Kenterberi ja Otago maade territoriaalsete ringkondade komisarid on vastavalt kolmeks Lõunasaare Komisjoni liikmeks. Ülejäänud kaks kummagi komisjoni liiget peavad olema sellised isikud, kes ei ole riigiteenistuses ja ei ole Peaassamblee liikmeks, keda hakkab Esindajatekoda aeg-ajalt määrama komisjonide mitteametlikeks liikmeteks. 7.Maa- ja linnaelanike mõiste määratlemine. Valimisringkondadeks jaotamine peale igat rahvaloendust