III. Probleemi lahendamine 3.1. Tekstiloomeoskuse õpetamise teoreetilised alused Käesolevas allpeatükis annan ülevaate tekstiloomeoskuse teoreetilistest alustest ja teemaga seotud uurimustest. Töö uurimuslik osa kirjeldab 8-aastase tüdruku tekstiloome- oskuse arendamist. Tekstiloomeoskuste arendamise metoodika koostamisel võeti aluseks mitmete autorite tööd (Traumann 2009, Karlep, 2003, Swanson, Fay jt, 2005, Westby jt.2002, Vorobjova, 1988, McKeough jt, 2005 jt.). Märkimisväärne hüpe jutustamisoskuses tekib viie-kuue aasta vanustel lastel sisekõne kujunemise algusest ning mälu muutumisest juhtivaks psüühiliseks protsessiks. Laps loob iseseisvalt oma kogemuse põhjal 3–5-lauselise teksti, kasutades ahel- ja liitlauseid. Ta suudab pildi, pildiseeria või kuuldud teksti põhjal jutustada täiskasvanu abiga (Hallap & Padrik, 2008). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts,
ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak- kab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon. Seetõttu võib arvata, et alates viiendast eluaastast on laps valmis jutustamisoskuse sihipäraseks arendamiseks. Mitmed autorid (Westby, it, 2002, Karlep, 2003) soovitavad jutustamise õpetamisel materjalina kasutada pildiseeriaid. Westby jt (2002) on leidnud, et kuna pildiseeria nõuab vähem tu- letamist, on selle põhjal koostatud jutt ka sidusam, selgem ja terviklikum. Seega võib järeldada, et pildiseeria annab paremad võimalused sisuka teksti koostamiseks. Seeriapiltide kasutamine võimal- dab pöörata laste tähelepanu mõtete järjestamisele ja teema piiritlemisele, samuti võimaldab see
annaabi.ee 
