Roosa, Karilatsi, Aleksandri, Kõlleste, Võru), kõiki maaomavalitsusi (Pärnu, Petseri, Võru), Vana-Antsla riigimõis, Wiitina Piimatalituse Ühisus, Wiitina Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Wastseliina Piimaühing, Wastseliina Ühispank, Dr. A. Mühlberg (Osola jaoskonna arst), Laitsna Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Põlwa Haridusselts, Aug. Unt (Osola jahuweski), Kooraste Kindlustusselts, Samuel Põwwat (ristide ja hauasammaste töösts Põlwas), Karl Niitow, J. Muru ja J. Steinberg (Sulbi weski ja willatööstus), Sänna algkool, Tsolgo-Tilsi Perenaiste Selts, Wastse-Nursi algkool, Sänna Rahwaraamatukogu Selts, Rõuge apteek, J. Kaska (Sänna weski), Wastseliina Õpetajate Ühing, Rõuge algkooli õppenõukogu ja hoolekogu, Põlwa Ühispank, Luhamaa Haridusselts, Kaitseliidu Wõrumaa Malewa, Sõmerpalu puhkpillide orkester, Sõmerpalu riigimõis, Kärgula algkool, Kärgula Kindlustusselts, Kooraste Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Meemaste Noorte Maatulundusklubi,
Eesti rahvusliku ärkamise aadete lippu uuesti kergitava ,,Postimehe" kõrval püüdis siin omamaalaste keskel loodusteaduslikku ilmavaadet levitada, ühiskonna majanduslikke aluseid selgitada ja ideloogilisi pealeehitusi ümber hinnata liiatigi see pahempoolsete eesti intelligentide ja üliõpilaste ring, mis 1900-1901 välja andis Hermannilt ülevõetud ,,Rahva Lõbulehte". Mitmed selle ringi tegelastest olid endised treffneristid ja andsid samas koolis õpetust (J. L. Jürgens, J. W. Weski j. t.). Uue proosavaimu omandamiseks oli Treffneri eragümnaasiumi õppiv noorus üldse vastuvõtlikum kui kroonugümnaasiumis teisel pool jõge, vanade keelte ja klassikute kultuse õhkkonnas Koolilõpetamises hiljaksjäänud treffneristi A. Hanseni kaastöö ,,Rahva Lõbulehes" piirdus küll H. Sudermanni tõlkimisega. Aga tema kooliealise sugupõlve ,,Kiirtes" avaldatud ,,Kaks paari ja üksainus" pimedast mõisakantnikkude urkast - see võistles juba meie külanaturalismi
annaabi.ee 
