eraldada nad ülerahvastatud prantsuse koolidest ning tagada neile eriõpe. Nende testide hulka kuulusid sõna definitsioonid, arusaamis-ja põhjendustestid ning teadmised arvudest. Nende saritestide kasutamine oli tõhusaks viisiks mõõtmaks laste võimeid. Neid teste oli lihtne läbi viia, ka õpetajad võisid neid kasutada, need muutsid laste võrdlemise lihtsaks ja testid olid edukad. . Test, mida tänapäeval enim kasutatakse, on välja töötatud Weschleri poolt. Tema skaala sõltub teatud ulatuses verbaalsetest võimetest. Skaala tuleb läbi viia individuaalselt ning seda tehakse tavaliselt kliinilises või hariduslikus keskkonnas, et aidata õpiraskuste diagnoosiga lapsi. On tähtis, et intelligentsusskaalad vastaksid mitmele kriteeriumile ja oleks usaldusväärne. Iga kord, mil sooritatakse test, peab saama sama tulemuse. Testi sooritust peaks ennustama tulevast sooritust- seda nimetatakse ennustavaks valiidsuseks.
lugema õppimisega, sest pole keelega piisavalt kokkupuudet ◦ matemaatilised oskused ▪ loendamine > liitmine-lahutamine; kolm faasi: kõigi loendamine, juurde loendamine ja arvuliste faktide meenutamine ▪ peast arvutamine ja kirjalikult arvutamine toimib erinevatel alustel ja ajab lapsi segadusse ◦ intelligentsuse testimine ▪ algus Binetst, täna enim levinud Weschleri intelligentsusskaalad, algselt standardiseeritud USAs ▪ probleemid: kultuuri spetsiifiline, klassi spetsiifiline, mõnel lapsel (eriti autistidel) võivad olla suurepärased võimed mõnes konkreetses valdkonnas (nt keelte õppimine), aga üldine intelligentsusetase on mõõdetuna madal ▪ kooliharidusega inimeste IQ on kõrgem, IQ väheneb isegi koolivaheaegadel, võrreldes kooliajaga Teismeiga (12-18)
annaabi.ee 
