ning kõne taju täpsustamisel, kui tekib vajadus ütlust korrata või sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia korral ilmneb hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine sarnase moodustusviisi ja/või lähedase moodustuskoha alusel. Raskematel juhtudel laguneb/puudub artikuleemide süsteem täielikult ning inimene on praktiliselt kõnetu. Väljenduspuuetele kaasneb düsgraafia ja düsleksia. 4. Foneemikuulmise (Wernickese) keskus asub oimusagara tagumise kääru ülemises osas. Selle ülesandeks on ära tunda ja eristada foneeme ning selle alusel ära tunda sõnu. Wernickese keskus osaleb järelikult alati kõne tajumisel ning kõnelemisel foneemide valikul nende akustiliste tunnuste alusel. Patoloogia puhul ei tunta ära häälikuid, mille tagajärjel sõna tähendus võõrandub. Raskemal juhul kõnet praktiliselt ei mõisteta. Kõneloomes avaldub
Teisesed: -parema ajupoolkera aeglnae /defitsiitne areng -koostöö puudulikus ajupoolkeradel -Vasaku ajupoolkera aktiivsuse defitsiit, sh alakone Nt kui laps peab hakkama ise reguleerima enda tegevust, siis sellega on neil raskusi, seal tuleb välja, kes on nt vaimse alaraneguga. Kõnetegevuse juhtimine ajus Kus ja mis on kõne juhtivad piirkonnad? Ajukoores on tänappäeval välja selgitatud vähemalt 6 piirkonda. Loomulikult osalevad ka koorealused piirkonnad. Ammu on teada juba Brocaa ja Wernickese piirkonnad. (Broca) selle piirkonna roll: planeerida ütlus gramatiliselt ja artikulatoorsel tasandil. Probleem on järjestada vajalikud op-d ja jõuda üle ühelt op-lt teisele. Kuid artikuleerimie ei sõltu vaid sellest plaanist, vaid tagasiside abil on vaja teha liigutuste õige valik. On leitud, et eriti probleemseks osutub tegusõnade mõistmine , et kellegi/millegi protsessi kirjelada, selleks on olulised tegusünad.
annaabi.ee 
