kosmosesse 2000. aastal. Galileo Galileo satelliitide paigutumise plaan Galileo on Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav satelliitnavigatsioonisüsteem, mis hakkab koosnema kahekümne seitsmest põhisatelliidist ja kolmest varusatelliidist. 2019. aastaks peaks Euroopa satelliitnavigeerimissüsteem täielikult valmis saama. Rakett Lennuaparaat, millel on rakettmootor. 1932. Aastal starts esimene rakett kosmosesse (Rakett V2, Saksamaa) Aggregat -4 (Wernher von Braun) Kosmosesüstik e Kosmoselaevad kosmoselennuk (mehtatud lennuk) Esimene kosmoselennuk Esimene mehitatud oli USA kosmoselennuk Col kosmoselaev , mis umbia, mis startis läks maaorbiidilt aastal 1981. kaugemale Apollo 8. Automaatne kosmoselennuk Buran oli (Esimene kosmonaut tehtud NSVL-s ja oli Juri Gagarin) startis 1988. aastal.
KOSMOSELENNUD Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle Mehitatud või mehitamata kosmoselaevad Maa külgetõmbejõust eemale pääsemiseks on vaja 7,91 km/s kiirust ja orbiidilt lahkumiseks 11,2 km/s Rakett V2 1944-1945 Wernher von Braun Esimene inimese poolt loodud objekt, mis jõudis kosmosesse (189 km) Toodeti 5200 raketti Enim tuntud Londoni pommitamisega (1358) Inimesed kosmoses ● Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ○ 1961 12. aprillil ○ 1 tunnd ja 48 minutit ○ Laev Vostok 1 Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest 2013. aasta jaanuari alguse seisuga 530 inimest 38st riigist 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi
ja uue kosmose uurijate põlvkonna innustamine Esimene Maa tehiskaaslane Explorer 1 ehk kõige esimene satelliit, mis saadeti orbiidile(1957. aastal). Kosmoselaeva kujundas ,,Jet Propulsion Laboratory" Explorer 1 oli kosmiliste kiirte detektor, mille eesmärk oli mõõta kiirguse tasemet Maa orbiidil. Pilt: Dr. William Pickering, Dr. James Van Allen ja Dr. Wernher Von Braun hoiavad ,,Explorer 1" mudelit oma peakohal. Echo 1 Echo 1 ehk esimene kommunikatsiooni satelliit. Sidesatelliidi idee: saata signaal kosmosesse ja sealt tagasi alla teise kohta maailmas. NASA insenerid mõtlesid selleks välja hiiglasliku metallist õhupalli. Projekt käivitati 12.august 1960 Tiros 1
Peale ohtrat katsetamist valmiski Harrieri ja Bristol Siddeley koostööl vast üks kuulsamaid seda tüüpi lennukeid - Harrier Jump Jet, mis suutis vertikaalselt (st. ilma hoovõtuta) õhku tõusta ning ka maanduda. Esimene seda tüüpi lennuk valmis küll mõned aastad varem, kuid see jäigi vaid prototüübiks. Ka see valmis Suurbritannias. Kuid reaktiivlennuk polnud endise natsisaksamaa ainus panus külma sõja arengusse - aastal 1942 kinkis Wernher von Braun maailmale ballistilise pikamaaraketi, millega juhatas ta sisse rakettide ajastu. Peale sõda üritasid nii USA kui NSVL saada seda tehnoloogiat oma käsutusse - NSVL üritas Peenemünde raketilaborit rüüstades raketti kokku panna, USA sai seevastu von Brauni enda, kes emigreerus peale sõda USA-sse. Pärast seda hakkas rakettide areng toimuma isegi kiiremini kui lennukite areng. Uusi tüüpe ilmus pea üleöö - tehti nii
maandumisrada. 8 Kosmosesüstiku ehitamise kavanditele hakati mõtlema varsti pärast Apollo programmi lõppu. Kuna tolleaegne tehnika polnud veel piisavalt võimas, et taolist sõidukit konstrueerida, hakkasid paljud teadlased kannatamatult looma tuhandeid kavandeid kosmosesüstiku loomiseks. Seejuures tekkis hiljem segadus, millise kavandi järgi hakata üldse midagi looma. Palju oli välja pakutud Wernher von Brauni loodud kuuraketi Saturn V esimesel astmel baseeruvat kosmosesõidukit. See oli aga tolle aja kohta liiga kallis ega tasunud ennast ära. Mõni aasta hiljem tuli ühel teadlasel idee kavandada midagi lennukitaolist, mille kõhu all asub kanderakett. Pärast pikki aastaid ja teooriatöid saadigi valmis esimene kosmosesüstik nimega Enterprise. Kosmose uurimine Eestis - Tartu Observatoorium Eesti täheteaduse keskus asub Tõraveres, Tartust paarkümmend kilomeetrit edelas
annaabi.ee 
