moodustamiseks. Leegion läks Waffen-SSi alluvusse ja see pidi tulema rügemendi suurune, koosnema kolmest pataljonist millest igas neli kompaniid, raskegranaadiheitja- ja tankitõrjekompaniist. Küll aga polnud moodustatav väeüksus eestlaste seas sugugi populaarne. Kuna see allus Waffen-SS-ile nähti selles poliitilist väeosa. Selles nähti allumist võõrale ideoloogiale ja arvati, et see on vaid Saksamaa Euroopa vallutamise plaanidele kaasa aitamine. Saks valitsus arvas aga samal ajal, et Wermachtis võisid teenida ainult saksa kodakonsust omavad kodanikud. Selle tõttu arvatigi eestlased ja kõik teised mittesakslased 4 Relva-SS koosseisu. Eesti Leegioni koosseisus olid Narwa pataljon, Piirikaitserügemendid, Idapataljon, Politseipataljon ja 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad. Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon* Esimesed vabatahtlikud mehed, kes olid astunud Leegioni rivistusse saadeti kõik väikese
1934 - Poola-Saksamaa mittekallaletungi leping, kümneks aastaks. 1937 - Poola vallutas Tsehhist omale Tesini piirkonna. 21.03.1939 - nädal peale Tsehhi okupeerimist esitas Saksamaa Poolale nõudmise Gdanski ja Poola kordidori kohta. (Gdansk - poola keeles; Danzig - saksa keeles). See oli kindel märk sellest, et Saksamaa hakkab oma piiri idapoole laiendama (Drang nach Osten). Aprill 1939 - Saksamaa ütles lahti mittekallaletungi paktist Poolaga. Saksa Wermachtis hakati koostama plaani "Weiss" - Poola rünnaku plaan. Kevad 1939 - Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid karanteerida Poola suveräänsust. 25.08.1939 - Poola ja Suurbritannia sõlmisid liidulepingu. Sõja puhkemine ei olnud poolakatele ootamatu. Nad lootsid, et jõuavad piire omal jõul nii kaua kinni hoida, kuni lääneriigid appi tulevad. 4. II MAAILMASÕDA. 1.09.1939-2.09.1945 Sõja tulemusena iseseisvus: Island 1944 Küpros 1960 Malta 1964
annaabi.ee 
