" 2. Kogu ,,Fausti" probleem jäi kogu eluks Goethele samaks. See oli ennekõike kuuluvuse probleem: Mina inimese olemuse ning identsusese küsimus. Kui Goethe arusaam maailma olemusest muutus, siis muutus ka Fausti nägemus inimesest. Mina tunnetus avardus. Goethe jäi arusaama juurde, et inimene peab olema mässaja, kes tõuseb üles inertse maailma vastu. See leiab kinnitust ka ,,Noore Wertheri" kannatustes" (1774). Werher peab lugejaid veenma, et tunde erk inimene on palju nõrgem, kui arvestav ja kaalutlev tüüp ehk siis terve mõistuse kummardaja, kes käitub alati nii, nagu talle kasulikum on. Tunderikas inimene saab jagu oma egoistlikest huvidest ja suudab tõusta ning arendada endas eeldusi, mis loodus on talle kaasa andnud. Kaasaegne ühiskond moonutab inimest, sellistes tingimustes ei saa inimene areneda. Ta ei jõua ega suuda mõista looduse poolt kaasa antut lõpuni
Pärast Wetzlarit oli Goethel veel teine armulugu, mis vastu tema tahtmist katkes. Kõik selle vormis suur kirjanik üheks selles romaanis, tuues sinna detaile mujaltki. Romaan sai tohutu vastukaja. Teose kaudu paljastab kirjanik ühiskonna masendava ebaõigluse kui ka elu traagilise poole tervikuna. Ta näitab põhjusi ja tingimusi, millest kannatus välja kasvab. Üks tähelepanuväärsemaid teoseid oli ka ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad". See romaan oli realistlikum kui ,,Werher". Samas aga ületas nimetatut ka mahult. See oli suur samm edasi kogu Euroopa ja eeskätt saksa romaani arengus. Goethe andis selle teosega esinduskuju romaanitüübile ja seda hakati nimetama kujunemis- ehk isiksuseromaaniks. Sellises teoses langeb põhirõhk enamasti kunstniku või kirjaniku kujunemisele isiksuseks. Need romaanid on sageli autobiograafilised. Isiksuseromaan kasutab sageli jutustust 1.isikus.
temperatuuriga ja selle pikaajaline hoidmine on keerukas, madala temperatuuri tõttu võivad ümbritsevad seadmed vee või jääga kattudes rikneda. Esimese vedelkütusraketi lennutas õhku ameerika teadlane Robert H. Goddard 1926. aastal 16. märtsil. Aastal 1937 lendas tema tehtud rakett 2,5 meetri kõrgusele. Goddard ei suutnud saksa teadlastega sammu pidada, sest Saksamaa sõjavägi rahastas raketiteadust. 1934 aastal lasi saksa teadlane Werher von Braun raketi juba 3,4 km kõrgusele. Kosmoseraketid said alguse sõjaotstarbeks väljatöötatud rakettidest ja kui sõja lõppedes saksa teadlased Ameerikasse läksid, jätkasid nad rakettide arendamist, nüüd aga juba inimese Kuule saatmise eesmärgil. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Goddard_and_Rocket.jpg Programm „Apollo“ NASA ehk Riiklik Aeronautika ja Kosmosevalitsus loodi aastal 1958. NASA ülesandeks on
annaabi.ee 
