vältas peaaegu kogu kõrgkeskaja. Lõpptulemuseks oli ilmaliku võimu ülekaal, kuigi vahepeal võimutses pikka aega ka vaimulik võim. Welfid ja Staufenid Heinrich V surmaga algas võitlus trooni pärast. Tugevaimateks (Hohen)staufenite soost Svaabi ja Franki hertsogid, Welfide soost Baieri hertsogid. Peale jäävad Hohenstaufenid. Welfid Baierist pärinev Saksa vürstisuguvõsa. Võitlesid Hohenstaufenitega Saksamaal ülemvõimu saavutamise pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga. Pidid Saksamaal tegema mööndusi kohalikele vürstidele, see soodustas feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II.
kogu kõrgkeskaja. Lõpptulemuseks oli ilmaliku võimu ülekaal, kuigi vahepeal võimutses pikka aega ka vaimulik võim. Welfid ja Staufenid Heinrich V surmaga algas võitlus trooni pärast. Tugevaimateks (Hohen)staufenite soost Svaabi ja Franki hertsogid, Welfide soost Baieri hertsogid. Peale jäävad Hohenstaufenid. Welfid Baierist pärinev Saksa vürstisuguvõsa. Võitlesid Hohenstaufenitega Saksamaal ülemvõimu saavutamise pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga. Pidid Saksamaal tegema mööndusi kohalikele vürstidele, see soodustas feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II.