Vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks. Jämesoole verekapillaridesse imendub vett, mineraalsooli ja ka mõned ravimid. Kaalium ja bikarbonaadid ekskreteeritakse jämesoole valendikku, sellepärast esinebki tugeva kõhulahtisuse korral kaaliumi vaegus. Jämesooles leidub palju mikroobe, mis sünteesivad K vitamiini ja foolhapet: Escherichia coli, Enterobacter aerogenes, Streptococcus faecalis, Clostridium welchii. Nad on inimesele omased, aga võivad muutuda patogeenseks, kui satuvad teistesse kehaosadesse. Näiteks kui E. coli satub põide tekib põiepõletik. Soolegaasid koosnevad peamiselt lämmastikust, mis neelatakse alla toidu ja joogiga või ärevuse korral. Vesinik, CO2 ja metaan produtseeritakse bakteriaalse fermentatsiooni tulemusel seedimata toiduosadest, peamiselt süsivesikutest. Gaasid väljuvad soolest flatusena. Väljaheide ehk faeces sisaldab rohkelt mikroobe. Defekatsioon
- vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks ● jämesoole verekapillaaridesse imendub vett, mineraalsooli, ka ravimeid - K ja bikarbonaadid ekskreteeritakse jämesoole valendikku, seep on tugeva kõhulahtisuse korral K vaegus ● js-s on palju mikroobe, mis sünteesivad K-vitamiini ja foolhapet: - Escherichia Coli, Enterobacter aerogenes, Streptococcus faecalis, Clostridium welchii - inimesele omased, kuid teistes kehaosades patogeensed (E.Coli sattumisel põide -> põiepõletik) Soolegaasid koosnevad: - peamiselt lämmastikust (neelatakse alla toidu ja joogiga või ärevuse korral) - H, CO2 ja metaan produkteeritakse bakteriaalse fermentatsiooni tulemusel seedimata toiduosadest, peamiselt süsivesikutest - gaasid väljuvad soolest flatusena - väljaheide e faeces sisaldab palju mikroobe
annaabi.ee 
