tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Need on kõik nõrgalt omavahel seotud. Ei ole, on koordineeriv. (eksamil võib teha joonise) 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsetet 17. Schneider, Körkeli ja Weinerti 1989 uurimus näitab, et õppe-eesmärkide sõnastamiseks mõneski tegevusvallas sõltub edukus pigem spetsiifilistest Sisu edastada õpetaja tegevusena, edastada õpilase tegevusena ja teadmistest ja oskustest kui üldisest intelligentsusest. väljundipõhiselt (õpilase sooritus). 18
Korrelatsioon IQ ja õpitulemuste vahel ei tähenda, et IQ määrab kooliedukuse, vaid see on pigem vastupidine. Korrelatsioon IQ ja tööedukuse vahel jääb vahemikku 0,2-0,8 Sageli oleneb inimeste edukus pigem spetsiifilistest teadmistest kitsas tegevusvaldkonnas kui üldisest IQ-st. Tagasihoidlikud üldvõimed on sageli kompenseeritavad konkreetsete teadmiste ja oskustega. Seda illustreerib SCHNEIDERi, KÖRKELi ja WEINERTi katse (1989): Sa õpil lasti lugeda jutustust jalgpallimängust ja noorte mängijate füüsilisest ning psühilisest seisundist. Meeldejätmine sõltus õpilaste spetsiifilistest teadmistest jalgpallist kui üldistest vaimsetest võimetest. St, et ka madalate vaimsete võimetega lapsed/inimesed võivad saavutada ülihäid tulemusi kitsastes tegevusvaldkondades, millele pühendutakse. Pärilikkuse mõju üldiste vaimsete võimete kujunemisele. Keskpärasest perekonnast pärit lapse kooliedukust