Päris palju Eesti mehed tormasid esimese hooga Saksa väe politseipataljonidesse. Neid üle 10000. Nad läksid sinna ühe sooviga, üritada ära hoida Venemaa okupatsioon koos Saksa abiga. Mõned läksid sinna ka natsiideoloogia pärast, aga neid oli võrdlemisi vähe. Vähesed läksid ka sellepärast, et saada pärast sõda vabatahtliku lepingu läbi ülikooli õppimaNeed üksused viidi hiljem järk-järgult Relva-SS-i koosseisu, kuna Saksa seadused keelasid mittesakslaste teenimise Wehrmachtis.. Need mehed võitlesid bolsevike vastu, kellelt midagi head oodata ei olnud. Oma vanemate, naiste ja laste, ning selle eest, et anda Eestile veel üks võimalus Saksamaa taganemise ja Venemaa rünnaku vahel, mille realiseerumisvõimalus näis tollal olemas olevat. Juba alates niinimetatud baaside ajastust oli alanud noorte eesti meeste salaja Soome minekk. Augustist 1940, mil Eesti N. Liitu inkorporeeriti, hakkas eestlaste arv Soomes kasvama
vardata eestlaetavat püstolit laadida ei saa. Muuseumi jõudis püstol 1957 aastal. Püstol, ratsaväe, eestlaetav, ränilukuga. Raud, messing, kasepuit. Pikkus 42,5 cm, kaliiber 18 mm, rauapikkus 26,2 cm. Tehtud Tuula relvatehases, Venemaal 1813. a. TLM 3039. Luger P08 Püstol ,,Parabellum" (P 08) USA-s ka Luger P08 või Parabellum-Pistole on püstol kaliibriga 9,0 mm, mis oli Wehrmachtis kasutusel standardkäsitulirelvana. Relva kandsid peamiselt allohvitserid ja ohvitserid, aga näiteks lisarelvana ka kuulipildurid. Lugeri P08 oli seeriatootmises aastatel 1900 1999. Relva algtööpõhimõtte töötas välja relvakonstruktor Hugo Borchardt 1890ndatel aastatel. 1899 alustas Saksa firma DWM Georg Lugeri (18491923) parandatud versiooni tootmist. Pärast mõningaid edasiarendusi võeti relv 1908. aastal Kaiserliche Heeris kasutusele püstolina Pistole 08.
annaabi.ee 
