Majandusareng 2009. aastal tabas Leedu majandust finants- ja välisturgude ning sisenõudluse nõrkuse tõttu väga järsk majanduslangus(-14,8%), see oli üks suuremaid langusnäitajaid Euroopa Liidus. Kõige rohkem kannatasid buumi ajal kiire kasvu läbi teinud sektorid, erandina jätkas kasvu teenindussektor. 2010. aastal alustas Leedu SKT taas kasvamist ja oli aasta kokkuvõttes 1,3%. 2011.a . kasv jätkus ja oli aastakokkuvõttes 5,9%. Maailma Majandusfoorumi (WEF) andmetel oli Leedu 142 maa võrdluses 44. kohal (2008/2009) ning 2009/2010. aasta edetabelis koguni 53. kohal. 2010.a. avaldatud raportis oli Leedu tõusnud 47. kohale. 2011. aastal jätkus Leedu tõus ja me leiame Leedu taaskord 44 kohalt. Inflatsioon Jaanuaris 2009 oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%. Majanduslangusest tulenevalt jõudis Leedu 2009.a lõpuks majanduse sügavat madalseisu peegeldav deflatsioonini -0,3%. 2010. aasta lõpuks oli Leedus taas
Kõik liiki teed on ehitatud föderaalse abiga, kõige tähtsam teedevõrgustik, mis on 14 000 km, koosneb sillutatud teedest Brasíliast lõunas, abi on osutatud ka nende hooldamiseks. Väga tähtis koht Brasiilia transpordil on lennundusel, mis on suurenenud viimase kahe aasta jooksul 35% võrra, enamasti turismi tõttu. Brasiilias on üle 4000 lennujaama. Peale lennujaamade on ka tähtis koht brasiilas rongidel ja metroodel, kuigi need ei ole parimas korras. WEF uuringul said Brasiilia raudteed 1.9 punkti 7-mest Üleüldiselt on Brasiilia infrastruktuur väga kesises olukorras ja nõuab kiiremas korras arengut. Brasiilia infrastruktuur sai 3.8 punkti 7-mest WEF uuringul, samal ajal kui maailma keskmine on 4.3. Brasiilias ei ole autode kasutamine nii levinud kui näiteks Ameerika Ühendriikides. Väga suur osa Brasiilia rahvastikust kasutab ühistransporti. Praegusel hetkel kavatseb riik laiendada ühistranspordi teid.
-te lõpus. Suured majandusjõud on sellest viimasest ajast teinud ka tihedamat koostööd GATT/WTO raames. Regionaalse majandusintegratsiooni tüübid: vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, majandusliit. Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Majanduslikud organisatsioonid :Reguleerivad ja finantstuge andvad organisatsioonid – IMF, WTO, WCO Rahvusvahelist statistikat koondavad ja nõu andvad organisatsioonid – Maailmapank (WB), Maailma Majandusfoorum (WEF) Regionaalsed majanduskoostöö organisatsioonid – Euroopa Liit, Euraasia Liit, MERCOSUR, ASEAN, OPEC, APEC Poliitilised organisatsioonid – ÜRO (UNESCO, FAO, UNSC, UNCTAD) Regionaalsed poliitilised organisatsioonid – CoE, OSCE, OAS Regionaalsed kaitsekoostöö organisatsioonid – NATO, SCO, AU Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise mõjukus ja tähendused (Eesti ja EL/NATO, USA ja WTO, Venemaa ja G8) WCO- maailma tolli org. Tollide.
annaabi.ee 
