hiilgava võidu Venemaa vastu Austerlitzi lahingus, ning sai sealt Austria Prantsuse rahulepingu. Kuid Napoleon ei ole ka halb kaotaja, sest ta teadis enamasti, kunas tasub edasi minna ja kunas asi rahule jätta (nt. Inglismaa vallutamine), peale Austerlitzi kohutava kaotusega lahingut aga loobus uuesti troonist. Tal olid küll mõed vead, nagu see, et ta ei suutnud siiski hoida end sellise hävingu eest Venemaal või see, et ta ei saanud hiljem enda vastu liitunud riikide vastu Waterloos. Siiski räägib ka see, kui kellegi vastu ainult mitmekesi saab, et tegu oli suure väejuhi-valitsejaga. Ayur Kala 8. klass Tartu Erakool
Helena saarele, kus ta ka 1821. aastal suri. Kokkuvõte Napoleon Bonaparte tugevaimaks küljeks oli sõjataktikate välja mõtlemine. Arvan, et selle tarkuse omandus ta lapsepõlves kui hakkas huvi tundma sõjaajaloo raamatute vastu. Vastus küsimusele, kas Napoleon oli sõjageenius või mitte, vastaksin, et oli. Ta leidis peaaegu alati õige lahenduse võitmiseks, kui oli selleks võimalus või kui ei olnud juba ründamisega hiljaks jäädud, nagu juhtus Waterloos. Minu arvates kõige osavama lahenduse leidis ta Austerlitzi lahingus. Ta teadis, et vaenlane läheb sinna, kus näeb võimalust kindlaks võiduks. Arvan ka, et oma noorpõlves oli tal rohkem tarkust kuna vanaduses kaotas ta kõik lahingud. Need kaotused ei tulnud sellest, et ta oleks jäänud lollimaks ja ei osanud enam mõelda õigeid taktikaid. Asi oli selles, et talle lõi võim pähe. Ta arvas, et on võitmatu oma suure armeega ja temale vastast ei ole. See kahjuks nii ei olnud
annaabi.ee 
