aastal Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse. Viimase piiramine aga nurjus, kroonik Henriku teateil suuresti tema pillimänguosavuse tõttu.Pärast eestlaste taandumist ründasid latgalid pealike Russini ja Waridote juhtimisel veel Sõjategevuse jätk Sõjategevus orduvägedega Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult.1212
viisid sinna kokku oma vara, valmistudes niimoodi arvatavaks eestlaste vasturetkeks. Kartustel oli alust ning üsna pea järgnes ugalaste ja sakalaste sissetung Tolova maakonda, kus piirati sisse Beverini linnus. Sellele vastasid latgalid omakorda Sakala lõunapoolsemate alade, Aliste kihelkonna ehk Alistekunna (tänapäeva Halliste-Karksi-Ruhja ümbrus) rüüstamisega. Pärast eestlaste taandumist ründasid latgalid pealike Russini ja Waridote juhtimisel veel 1208. aasta lõpus Sakalat. Henriku kroonika kohaselt paistis see sõjaretk silma erilise julmusega. Sakslastele latgalite selline isetegevus ei meeldinud, sest nad kartsid eestlaste ulatuslikku kättemaksu. Seetõttu sõlmiti nende nõudmisel üheltpoolt eestlaste ning teiselt poolt sakslaste ja latgalite vahel üheaastane vaherahu, millega olevat Henriku sõnul rahul olnud ka eestlased.
ajal Liivimaal ega saanud sündmuste käiku otseselt mõjutada. Sõda ei pooldanud ilmselt ka liivlased, kellest paljud soovisid piiskopi ja ordu võimu alt vabaneda ning nägid eestlasi selles oma potentsiaalsete liitlastena. 1208. aasta algul saadeti Ugandisse kaupmeeste vara võimalikku tagasisaamist uurima Riia piiskopi preester Alebrand. Ugalased ei tagastanud talle midagi ega andnud kindlat lubadust seda tulevikus teha. Sama aasta suvel saatsid latgalite vanemad Russin, Waridote ja Talibald ning Võnnu orduvendade juht Bertold oma saadikud ugalaste juurde, nõudes neilt varem latgalitele põhjustatud kahjude hüvitamist. Need keeldusid, kuid saatsid siiski omakorda saadikud latgalite juurde, kus toimus uus kohtumine tüliküsimuse lahendamiseks. Kumbki osapool oma seisukohtadest aga ei taganenud ja lahku mindi vastastikuste ähvarduste saatel. Esimene sõjakäik Ugandisse Peagi läksid mitmed latgalite vanemad eesotsas Waridotega Riiga, küsides sealt
annaabi.ee 
