tundus, nagu tundis ka tema end inimeste seas tihti väga üksikuna. Nagu vaarao oli talle nimeks pannud, Sinuhe, tema kes on üksildane. 11 http://www.odaha.com/antoine-de-saint-exupery/maly-princ/vaike-prints 12 Kokkuvõte Töö koostamiseks uurida Mika Waltari kohta oli väga huvitav. Varem ma ei teadnudki, et põhjanaabritel on olnud kirjanik, kes on kirjutanud suurepärase teose. Samuti oli imekspandav, et Mika Waltarit pole mitte alati hinnatud oma kodumaal nii, nagu ta seda väärinud oleks. Väga märkimisväärne on see, et paljudest teostest või teoste põhjal on tehtud filme. ,,Sinuhe" köidab kindlasti ajaloohuvilisi. Raamatus räägitakse nii elu-olust kui ka Jumalatest. Sel ajal olid Jumalad eriti au sees. Samuti pole teoses liigseid ilustusi ning sisu on antud edasi detailselt. 13 Kasutatud kirjandus Kirjalikud allikad 1.http://et.wikipedia
ja samas kõige sügavamat mina, keda ta järgnevas loomingus teosest teosesesse erinevates kehastustes ikka ja jälle läbi kirjutas. Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe'' filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi. Kirjanikena on nad tiirelnud erinevatel orbiitidel, üks talupojamaailmast võrsunud mõtleja, teine pastori pojana. Ristikiviga sarnastab Waltarit Sinuhe kui ,,igavese ränduri'' motiiv, samuti Ristikivi ajaloolistes romaanides kujutatavate sündmuste ja inimsuhete ehedus. ,,Sinuhe'' romaanile viitavaid detaile on Josephines ehk Fine'is, keda minajutustaja kahe aastatuhande vanuses muinashauas suudleb, võib leida Neferneferneferi deemonlikkust, naist, kelle olemus olevat Fine'i isa, van Brooklyni sõnul vanem kui meie usk. Fine meenutab ka süütut Mineat ja Sinuhe poja ema Meritit. Muuseas hoiatab van Brooklyn, nagu hoiatasid
annaabi.ee 
