Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``. Tema võttis esimesena kasutusele õ-tähe. Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. 5.Peter August Friedrich von Mannteuffel oli Ravila jmt Põhja-Eesti mõisa krahv. Tema kirjutas raamatu ´´Aiawite Peergo walgusel``, mis oli mõeldud talurahva õpetlikuks ajaviiteks. Tema lood olid õpetlikud ning halvustasid inimeste pahesid, manitsedes lugejat olla korralik. 6. Esimene eestikeelne kalender ilmus 1718. a. Kalendrid olid odavad ja seetõttu väga popu- laarsed. Kalendri vahel olid kalendrilisad. 1766.-1767. a andis August Wilhelm Hupel Põltsa-maal välja esimest eestikeelset ajakirja ´´Lühhike öppetus...``. See sisaldas peamiselt arstlik-ke nõuandeid.
Peter August Friedrich Mannteuffel (30. jaanuar 1768 Tallinn 8. mai 1842 Ravila) oli krahv ja baltisaksa kirjamees. Oli Ravila mõisa (Harjumaal), Saksi mõisa (Virumaal) jm mõisa omanik ning tuntud talurahvasõbralikkuse, ebatavaliste huvide ja eluviiside poolest (teda kutsuti hulluks krahviks). Looming Noorena luuletas eesti keeles (omistatud värssdialoog "Üks Ennemuiste lugu"), hiljem avaldas talurahva elu ja kombeid kajastava "Aiawite peergo walgusel" (1838) ja karskussisulise "Willem Nawi ello-pävad" (1839). 19. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, kes pärast Halle ülikooli lõpetamist töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, viibis mõnda aega Lääne-Euroopas ning töötas seejärel pastorina, pikemalt Äksis, olles samas ka Tartumaa praostiks. Pastorina jälgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis aga hukka
annaabi.ee 
