millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Anglite ja sakside riik Britannias 450. a paiku maabusid jüüdid, anglid ja saksid roomlaste poolt mahajäetud Inglismaal. Nad tõrjusid britid Walesi, Cornwalli, Sotimaale ja Bre-tagne'i poolsaarele ja asutasid 7 riiki: Kent (jüüdid); Northumbria, Mercia, East-Anglia (anglid); Essex, Sussex, Wessex (saksid). Pärast Northumbria ülemvõimu 7. saj saab 8. saj juhtivaks Mercia, kelle mõjuvõim laieneb kuni Cornwalli ja Walesini. Põhjagermaanlased ei lahkunud oma asualadelt Skandinaavias ja Jüütimaal. Reini ja Elbe vahelisel alal kujunesid välja järgmised saksa hõimud, mis tekkisid mitmete hõimude ja hõimukildude segunemisel ning ühinemisel (hõimuliidud): alemannid, saksid, frangid (saali, ripuaari, Moseli ja Maini frangid, hatid), hiljem tüüringid ja baierlased. Germaanlaste riigid kuni 486 a. Germaanlaste riigid u 526 a.
Ent samas on tõsi seegi, et Murray tees tervikuna paikapidamatu. Mingi antiikajast läbi keskaja kuni tänaseni kestnud selgepiirilise viljakuskultuse konseptsiooni muudavad kahtlaseks eksiarvamused: 1) Algseks usundiks, millest nõiakunst Murray väitel pärined, oli Dianuse kultus. Sellist kultust pole kunagi olemas olnud; preili Murray pani selle kunstlikult kokku üksteisest lahus arenenud ja täiewsti erinevate kultuste tunnusjoontest Väike-Aastasit kuni Walesini. Murray seisukoht kaldub tunnustama kristlaste väidet selle kohta, et kõik paganlikud usundid on ühesugused 2) Isegi kui selline segastiilis viljakususund tõesti eksisteerinuks, siis tõendid selle ekstmajäämise kohta on läbinisti puudulikud. Kindlasti ei surnud paganlus välja kristluse esimeste pasunahäälte peale ning mõnel asustusalal kiratses see pikemat aega edasi kui mujal näiteks Skandinaavias ja Venemaal. Ent 9. sajandiks oli peaaegu kogu Euroopa