Narkootikumid on märk, et hulgal lastel puudub igasugune toetus ja et nad ei suuda sellist olukorda taluda. Nad pigem põgenevad sellest reaalsusest. Koolid õpetavad tagurpidi Varem olid lapsed omavahel palju sarnasemad kui praegu. Nii vajavad praegused lapsed palju enam valikuvõimalusi, ka koolitüüpide osas. Üks, mida Inge Taela sõnul hariduspoliitikas indigolaste heaks teha saaks, oleks tunnustada alternatiivseid koolitüüpe, näiteks Montessouri õpetust ja waldorfpedagoogikat. Siiri Veensalu sõnul valitseb praegu nii koolireformijate kui õpetajate peades eelarvamus, et asju ei saa teistmoodi teha. Õpetajad peaksid enam mõtestama, mida nad teevad, tahtma pigem ümbritsevast aru saada, mitte niivõrd õpilasele mõjuda. Indigolaste probleemid ei ole enamasti seotud mitte mõtlemise, vaid tunnetega. Praegusaja koolid tegelevad ainult mõtlemise arendamisega. Samas aitavad just tunded suhestuda maailmaga
toetavad teineteist. Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal on 1989. aastal lastevanemate loodud waldorfpedagoogikal tuginev üldhariduskool ja lasteaed. Lasteaed asub Eesti hariduse suurkuju Johannes Käisi sünnipaigas Põlva külje all Rosmal. Kooli juhib Rosma Haridusselts, kuhu kuuluvad Rosma kooli ja lasteaia lapsed koos vanemate ning õpetajad kui lapsevanemad. (Rosma 2012). Hõlmates endas antroposoofilist inimkäsitlust ja waldorfpedagoogikat, loodi kool selleks, et pakkuda lastele paremat kasvukeskkonda. Väga oluliseks peetakse õpetajate ja lapsevanemate ühist nägemust haridusest ja omavahelist usaldust. Paljud lapsevanemad on ka Rosma piirkonda teadlikult kolinud, et lapsed saaksid seal lasteaias või koolis käia. Waldorfpedagoogikas toetatakse läbi rütmi, korduse ning läbi eeskuju õppimist, looduslike ja loomulike materjalide olemasolu õpikeskkonnas, kord nädalas korraldatakse matk ning