arenguks. Õppetöösse ja lapse arengusse on kaasatud ka lapsevanemad. Õpetajad püüavad end pidevalt täiendada. Minu arvates on kõigis neis pedagoogika variantides palju ühiseid jooni. Üht moodi rõhutakse õppetöö mängulisusele, loovusele, mitmekesisusele, lapsest lähtumisele ja tema individuaalsusega arvestamisele, mis on minu arvates samuti olulised.. On muidugi ka erinevusi. Minule isiklikult meeldiks kõige rohkem töötada Waldorfpedagoogikast lähtudes. Jääb mulje, et sellises lasteaias on õhkkond väga stressivaba ja loominguline ja seal oleks õpetajana kindlasti väga hea töötada. Ma pean samuti oluliseks, et laps peaks saama kõike kogeda ja tunda. Samuti on oluline, et laps loob midagi ise oma kätega. Loodusel ja selle hoidmisel on suur tähtsus meie elus. Ma olen kindel, et kui laps on oma käega seemne mulda pannud, taime eest hoolitsenud on ka viljad palju magusamad. Oma edasises elus oskab ta kindlasti ka
Nii saavad lapsed õppida tundma kohalikku loodust, maakonda ning ka välisriike. Ligi 25% ajast õpivad Damanhuri lasteaia ja kooli lapsed klassiruumidest väljaspool, tehes ise uurimisprojekte looduses või kogudes raha isegi kolmanda maailma riikide lastele. Lapsi võetakse aktiivsete kogukonna liikmetena, kes suudavad võtta ise vastust ning luuakse neile selleks parimad tingimused. Damanhur lähtub erinevatest pedagoogilistest suundumustest, kuid eeskuju on võetud nii waldorfpedagoogikast, Reggio Emiliast, kui ka Montessori pedagoogikast. (Damanhur 2011). Haridus lähtub holistilisest maailmavaatest ja elukestvast õppest. Kuna kõik on Damanhuri elanike jaoks siin maa peal omavahel seotud, õpetatakse koolis lastele keskkonnasäästlikku eluviisi, rahu loomist ja ka harmooniat kõigi olenditega. (Merrifield 1998, 148). Sieben Lindeni kogukond asutati 1997. aastal. Kogukonna eesmärk on luua tuleviku elu