õppimine abstraktses kontekstis; 7. Teatavad täiskasvanutega suhtlemise vormid on seotud laste optimaalsete tulemustega; 8. Ümbruse korrastus on lastele kasulik. Waldorfkoolides on õpetaja ülesandeks tõlkida õpisisud elamuse ja kogemuse keelde ning siduda kõiki aineid üheks suureks tervikuks. Waldorf-pedagoogika ja selle praktika kodus, lasteaias ja koolis lähtub esimeste eluaastate ja lapsepõlve tähendusest kogu biograafiale ja arengule. Waldorfpedagoogikale alusepanija on Rudolf Steiner (1861-1925) Austria filosoof, esoteerik, õpetaja ja sotsiaalne mõtleja. Vastavalt Rudolf Steineri rajatud antroposoofilisele vaimuteadusele nähakse waldorfpedagoogikas igas lapses puutumatut individuaalsust, mis on eksisteerinud juba enne lapse sündi. Eristatakse mina kui inimese igavest vaimset tuuma ja kolme organisatsiooni, mis teenivad mina instrumentidena, et maailmas eksisteerida ja et individuaalsed omadused saaksid avaneda
Enamasti süüakse omatoodetud mahetoitu, mida on kohapeal ühiselt 32 valmistatud, energia tuleb päikeselt, lapsed elavad looduspuhastest materjalidest majades. Täiskasvanud jagavad tihti ka ühist nägemust laste kasvatamisest ning kõik täiskasvanud teevad tööd, et luua lastele toetatud ning turvaline keskkond, kus kõik tunnevad kõiki ning valitseb ettemääratus. Kuna eelkooliealised lapsed õpivad nt vastavalt waldorfpedagoogikale läbi eeskuju, siis kogukondades elavate täiskasvanute suhtumine lastesse ja täiskasvanute omavaheline koostöö mõjutavad ka lapsi omavahel ühtse grupina tegutsema. See erineb nt tavalisest linnakeskkonnast, kus tuumikperekond jääb nt linnatänaval kõndides või poes tihti teistele inimestele võõraks. Seega said kogukondades lapsed kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkusega seotud infot läbi oma igapäevaelu. Samas on seda kõike võimalik sarnaselt toetada ka tavalasteaias
annaabi.ee 
