68-ga, siis Powell 8.14-ga. Lõppvõistlusel alustas Lewis 8.67-ga, Powell hõivas 7.95-ga teise positsiooni. Kuid Powell jätkas tõusvas joones: teisel katsel 8.22, kolmandal 8.33, viiendal 8.53 ja viimasel 8.64. Lewis hüppas kahel viimasel katsel 8.50 ning võitis Powelli ees. USA-le tõi kolmikvõidu Joe Greene neljandal katsel hüpatud 8.34-ga. 1993. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus toimusid Saksamaal Stuttgardis. Lewise asemel oli kolmas ameeriklane Erick Walder. Walder võitis oma kvalifikatsioonigrupi 8.30-ga (Ivan Pedroso Kuubalt 8.23), Powell enda oma 8.15-ga. Kuid Greene suutis kõigest 7.86, mis andis 14.17. koha. 20. augustil lõppvõistlusel ei suutnud Walder enda tulemust ära teha ja pidi 8.05-ga vastu võtma 4. koha (hõbemedali sai Stanislav Tarassenko 8.16-ga). Pedroso ei saanud üldse tulemust kirja. Powelli võidutulemus oli 8.59. 29. juulil 1995 hüppas Pedroso 8.96, kuid maailmarekordiks seda ei kinnitatud. Väidetavalt
ettevõtlusvormi arendamise järgi. Sellest lähtudes disainitakse selles alapeatükis Pärnu kuurordikontseptsioon, kuid enne lõplikku suuna otsustamist esitatakse (vt lisa 5, lk 89) ja võrreldakse tabelis 11 kolme võimalikku Pärnu kuurordimudeli prototüüpi. Pärnu kuurordimudelite prototüüpide disainimiseks kasutati ärimudelite disainimis- tehnikat, mille töötasid mitmete konsultantide teooriate järgi välja Alexander Oster- walder ja Yves Pigneur. Tavapäraselt moodustatakse sel meetodil ajurünnaku tege- miseks fookusgrupp ärimudeli prototüüpe looma hakkava ettevõtte töötajatest, kes genereerivad ideid, mis omakorda märkmepaberitega seinajoonistele kleebitakse (Oster- walder et al 2010: 15166). Autoril oli aga info juba analüüsitud, mistõttu sai ta sama tehnikat kasutada empiiriliste andmete koondamiseks ja võrdlemiseks. Tabelis 11 on kujutatud Pärnu kuurordi kolme võimalikku arengusuunda. Arengu-
annaabi.ee 
