Vastavalt kokkuleppele Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühinguga sõlmitud lepingule tuli koostada ja välja anda Liivimaa üldkaardist (1:605 000) ja kuuest pooltopograafilise (erikaardi) lehest (1:184 000) koosnev uus Liivimaa atlas. Kaardistamisest jäi välja Saaremaa ala, kuna Mellini koostatud Liivimaa atlases avaldatud kaarti peeti piisavalt täpseks ning see võimaldas ka kulude osa vähendada. (Potter, Treikelder 2011; Varep 1957) Matemaatiliseks aluseks kaartidele oli Walbecki ellipsoidile põhistatud kahe lõikeparalleeliga (59º09´/58º23´) Delisle’i kooniline projektsioon. Kartograafilise lähtematerjalina kasutati põhiliselt mõisaplaane mõõtkavades 1:5200 ja 1:10 400; mis seoti Liivimaa triangulatsioonivõrgu punktidega. Umbes 10% Liivimaast tuli uuesti mõõdistada, kuna paljudel riigimõisatel puudusid plaanid, lisaks oli vaja ligi 2000 mõisaplaani kohapeal kontrollida ning üle täpsustada. (Potter, Treikelder 2011) Rücker asus kaarte koostama 1819
aastal valmis rootslasel Olaus Magnusel Põhja- Euroopa kaart Carta Marina. Esimene Vana- Liivimaa trükikaart ilmus 1555.a. 1573.a. ilmus Orteliuse atlases vanim tänaseni säilinud Vana- Liivimaa kaart. 18.saj. kaardid muutusid täpsemateks ja usaldusväärsemateks, samuti muutis topograafilise kaardistamise vajalikuks sõjatehnika areng. 1855. aastal alustati Eestis ja Liivimaal geodeetiliselt põhistatud topograafilist mõõdistamist Mõõdistamisel kasutati Walbecki 1819 ellpsoidi. Projektsioonina kasutati Bonne´i pseudokoonilist õigepindset projektsiooni. Kaitseväe Staabi topo- ja hüdrograafia-osakond tootis kaarte. Kaartide valmistamiseks valiti Gaussi- Lamberti komformne kooniline projektsioon Kaardile trükiti peale eestikeelsed kohanimed. 24 96. Merekaartide ajalugu
annaabi.ee 
