tähelepanu pööras Saksamaa keskajale (13. sajand, seega huvitav ka Eesti ajaloo seisukohast!). Andis välja ka olulise historiograafiateose. Alexander Brückner - oli vene ajaloo õpetaja TÜ-s, aga mitte eriti venestusmeelne. Kõige enam huvitus majandusajaloost, TÜ-s töötas 19 aastat, möllas ka kogu Vene peal ringi, aga suri ikkagi Saksamaal. Liivi kesk- ja varauusaja uurijad 19. s II poolel Georg Waitzi (Göttingen) õpilased TÜ üks esimesi õppimislepinguid oli just Göttingeni ülikooliga. Alates mõnekuulisest poole- ja aastapikuste programmideni. Mõned jäidki sinna (Rutt Allik). Seal on ka balti ajaloo tähtsaimaid uurimisseltse - Balti ajaloo komisjon. Igal aastal balti ajaloolaste päevad, kus käsitletakse mitmesuguseid balti ajaloo küsimusi kuni tänapäevani. Waitzi õpilasi on ka tagasi pöördunud. Võib rääkida Georg Waitzi koolkonnast. Tartu ülikoolis vedas seda Hausmann
Saksamaal. Eriti peale TÜ veneastamist. See ka kahe maailmasõja vahelisel ajal. Georg Waitz (1813-1886) oli Lanke õpilane, 1848 läks Göttingeni professoriks, koolkonna rajaja. Tugev allikakriitika nagu Lankel, tema käe alt suur hulk medijevaliste, rohkem õpilasi, kes ülikooli professoriks said. Üks saksa olulisemate valikpublikatsioonide väljaandjaid. Suure sarja ,,Monemasta Germaniae Historica". Ajaloolasena, õigusajalugu ehk Saksamaa seaduste ja institutsioonide ajalugu. Waitzi juures õppimas rida Balti ajaloo uurijaid, just keskajaga tegelejaid. Nt. R. Hausmann (jätkas Waitzi traditsiooni), Bienemann, Hilldebrand, Schilmann, Abruzow. Julius Schultz, Bertham on üldlaulupeol, et poleks imestada kui 50 aasta pärast eestlastel oma hümn. Eesti rahva päästmiseks anda välja eepos ja ajalugu. VI loeng Astaf von Transehe-Roseneck (1865-1945) õppis TÜ-s juurat umbes aasta, poliitilist ökonoomikat Strassburgis ja Münchenis. Kaitses majandusliku poliitika