ning ka joogikultuuri pärast, kus valdav ülekaal oli siiski kangel alkoholil ja õllel. 1 VEINIRIIK UUS-MEREMAA Veinitööstus Uus-meremaal sai hoo sisse aastal 1970, kus paar aastat hiljem hakkasid karjamaad asenduma veiniaedadega. Peamiseks piirkonnaks kus hakati viinamarju kasvatama oli Marlborough, kus algselt kasvas vaid mõni üksik puu. Esimese tööstuslikus mõõdus veiniaia rajasid Marlborough’d läbiva Wairau jõe orgu praeguseks Brancotti nime omandanud ettevõtte (varem Montana) austraallastest asutajad. Esimesed viinapuud, mis juba 1973. aastal istutati, olid sortidest Cabernet Sauvignon ja Müller-Thurgau. Nüüdseks ülikuulsaks muutunud Sauvignon Blanc jõudis kohale alles aastal 1975. Murrang tuligi alles kümme aastat hiljem, kui Cloudy Bay, mille loojaks oli austraallane, tegi ostetud viinamarjadest oma esimese veini
Taravera. Põhjasaart ümbritsevatesse lahtedesse ja meredesse voolab ligi 200 mäestikust alguse saavat väikest kärestikulist jõge. Lõunasaare järved on kõik pikad ja kitsad, mäeahelike suunas välja veninud kujuga. Suurimad neist on Te Anau(mille pindala on 342km`), Manapauri, Pukake, Tekapo, Uanaka. Enamus Lõunasaare jõgesid voolavad Lõuna Alpides. Lõunasaare pikimaks jõeks on Clutha(mille pikkus on 338km), suuremad on veel Waitake ja Wairau jõed. Tänu suurtele veekogudele on Uus-Meremaal palju erinevaid kalaliike, mida püütakse nii järvedest, jõgedest kui ka ookeanidest. Vanasti kütiti palju vaalasid ja varsti oli oht nendest ilma jääda, tänu tõhusale kaitsele on vaalade populatsioon kasvanud. Väikestes lahesoppides võib tihti näha hullavaid vaala perekondasid, nad on muutunud inimestega sõbralikemaks. Mineraalsed -ja energiavarad Mineraalsed varade poolest pole Uus-Meremaa rikas
annaabi.ee 
