,,Othello" ,,Don Carlos" ,,Aida" Pärast suurt kriisi oma elus, oli järgmiseks teoseks ,,Nabucco" Richard Wagner 1813- 1883 Sündinud Saksamaal. Õppis Leipzigi ülikoolis muusikat, rändas palju. On töötanud Riia ooperiteatris dirigendina. Reisinud Londonis, elanud pikemat aega Pariisis, Berliinis. 1843 töötas Prezdneri ooperiteatris. Sveitsis tutvus Ludvig IIga. Koostöös kuningaga tekkis idee teostada uus ooperiteater Byrothi ooperimaja. Idee Wagnerilt, raha Ludvigilt. See teater pidi asuma suurest linnast eemal ning see oli mõeldud ainult muusika kuulamiseks. Alguses pidi see olema tasuta. Byrothy ooperiteateris toimuvad tänapäeval wagneri ooperifestivalid, mille organiseerimisest võtavad osa tema perekonnaliikmed. Looming Wagner on 19 sajandu suurim ooperireformaator. Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat, kus muusika, draama ja tants on omavahel tihedalt seotud
· Surmal oli Mahleri elus ja loomingus suur osa Click to edit Master text styles Second level Third level · 1875 võeti vastu Viini Fourth level konservatooriumi(kompositsiooni- ja Fifth level harmooniaõpingud Robert Fuchsi ja Frnaz Kenni käe all) · Mõjutused Ludwig van Beethovenilt, Richard Wagnerilt, Robert Schumannilt ja Johannes Brahmsilt · Enamik teoseid jäi pooleli, sest ta polnud nendega rahul · Viini Ülikoolis huvitus humanitaarainetest ja kirjandusest · Muusikat mõjutas ka filosoofia Click to edit Master text styles Second level Third level · 1789 alustas tööd Fourth klaveriõpetajana level
Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid oma ainsas sümfoonilises poeemis "Pelleas ja Mélisande" kasutab ta esimest korda kvartharmooniat. Sellega väljub ta esimest korda funktsionaalharmoonia piiridest. Selle ajastu sisse mahub ka tema suurteos, sümfooniline kantaat "Gurre laulud". Ta kirjutas seda väga kaua, väga suurele koosseisule (5 solisti, jutustaja, 4 koori, suur sümfooniaorkester). Selles teoses ühendab ta Wagneri ooperite emotsionaalse pinge ja
annaabi.ee 
