Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. Anaeroobne lagundamine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses. Mõningate protsesside puhul (eelkõige Soomes väljaarendatud Wabio protsess) suunatakse eelnevalt töödeldud jäätmed kõigepealt kompostimisele, kus nad homogeniseeruvad ja algselt lagunevad. Osalise kompostimise järel pannakse jäätmed biogaasireaktorisse, kus toimub anaeroobne lagunemine ja biogaasi tootmine. Põletamine on jäätmete termilise töötlemise üks meetodeid. Põletamisel väheneb märgatavalt jäätmete hulk, eelkõige ruumala. Olmejäätmete maht väheneb 70-90 % ja kaal kuni 70 %. Samal ajal tekib põletamisel soojusenergiat
metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses. Metaantankides kasutatavaid jäätmeid tuleb eelnevalt töödelda. Jäätmetest kõrvaldatakse mittelagunevad ained (metall, klaas, plastik) ja orgaaniline mass peenestatakse. Mõningate protsesside puhul (eelkõige Soomes väljaarendatud Wabio protsess) suunatakse eelnevalt töödeldud jäätmed kõigepealt kompostimisele, kus nad homogeniseeruvad ja algselt lagunevad. Osalise kompostimise järel pannakse jäätmed biogaasireaktorisse, kus toimub anaeroobne lagunemine ja biogaasi tootmine. Jäätmete põletamine Põletamine on jäätmete termilise töötlemise üks meetodeid. Põletamisel väheneb märgatavalt jäätmete hulk, eelkõige ruumala. Olmejäätmete maht väheneb 70-90 % ja kaal kuni 70 %
annaabi.ee 
