vaheldumisega. NT: ,,Talvel" (,,Küll on kena kelguga.."), ,,Laul lumele", ,,Talve rõõm", ,,Lumehanges" jt. · R.Kamseni luules on olulisel kohal laps ise, lapse mängud ja suhted ümberkautsetega, eriti emaga, mängukaaslastega, loomadega. NT: ,,Kooli minek" - pildike poega saatvast emast, kelle häid nõuandeid peaaegu mõtteteradena teatakse: ,,Waatke meest, kuis tema astub, Seljas leiwakott, Kaenlas raamatud ja tahwel, Taskus tindipott. Ema aitas uksest wälja, Ütles: ,,Õpi sa! ... · 30-ndatel tuleb luulesse mängulis-humoristlikke motiive, taganeb ilutsev toon. See kõik
sõnastab Suburg sellele veenva vastuväite: Aga seda ei tule neile meelegi, et meie põllumehe naisterahwas siiamaani kõigest rängemat tööd meeste kõrval põllul, nurmedel, rehtides ja lautades ärategema on pidanud, ja siiski seal juures oma hellemaid tundmusi ärakautanud pole. Siin puistab ta väiteid kui varukast, mõned neist on kestvad / aktuaalsused ka täna: Oh õed, ärge laske ennast niisugusest rumalusest, niisugusest auahnusest, kes ikka üksi ennast platsil näeks, hirmutada! Waatke, ka meilgi on juba kõrge waimulisi mehi, kes küllalt ära tunnevad, et: Jumal ka nasterahhwale4 waimujõuudusi annab, mis temale õigusi annavad, ka waimu põllule meeste kõrvale töötama astuda, nii kuidas ta igal rängemal kui rängal hinge wõitlusel tema kaaslane piab olema, ja teda tihti seal ärawõitma. Mehised peame ka m e i e katsuma olla / Järgnevalt polemiseerib Suburg mõiste mehine üle? Kas tähendab see üksinda keha jõuudu, käewarre rammu, wõi karu karedust, himmude
annaabi.ee 
