lhet ja segametsad, mis katavad suure osa ameerikast ja kesk-põhja euroopa. Taimestik ja loomastik mitmekesine. Enamikus niisugustes metsades on perioode, kus vedelikuga perioodid on napid. 4. rohumaad nemad levivad troopika vöötmete kuivemates piirkondades. Rohumaadel on erimaades eri nimed: preeriad ameerikas, stepid venemaal ja ukrainas, pampa Lõuna-Ameerikas, pusta Ungaris, savann Aafrikas, mis on puisrohtla, palju rohttaimi, vähe puid. Veenappusega prk. 5. võsametsad on levinud vahemerelise kliimaga piirkondades, kus talved pehmed ja niisked ning suved põuased. Levivad peale euroopa ka kalifornias ja mehhiko edela osas, vähesel määral ka austraalias, tsiilis ja lõuna aafrikas. Kõik võsametsad kasvavad niisuguses prk-s, kus sademeid on vähem kui parasvöötme prk.-s. Domineerivad põuakindlad liigid. 6. kõrb, msi haldab maismaa piirkonnast 23%. Laiuvad veevaestes prk-s, kus aastane sademe
Valitsevad okas . lhet ja segametsad, mis katavad suure osa ameerikast ja kesk-põhja euroopa. Taimestik ja loomastik mitmekesine. Enamikus niisugustes metsades on perioode, kus vedelikuga perioodid on napid. rohumaad nemad levivad troopika vöötmete kuivemates piirkondades. Rohumaadel on erimaades eri nimed: preeriad ameerikas, stepid venemaal ja ukrainas, pampa Lõuna-Ameerikas, pusta Ungaris, savann Aafrikas, mis on puisrohtla, palju rohttaimi, vähe puid. võsametsad on levinud vahemerelise kliimaga piirkondades, kus talved pehmed ja niisked ning suved põuased. Levivad peale euroopa ka kalifornias ja mehhiko edela osas, vähesel määral ka austraalias, tsiilis ja lõuna aafrikas. Kõik võsametsad kasvavad niisuguses prk-s, kus sademeid on vähem kui parasvöötme prk.-s. Domineerivad põuakindlad liigid. kõrb, mis haldab maismaa piirkonnast 23%. Laiuvad veevaestes prk-s, kus aastane sademe hulk ei ületa 25 cm ning aurustumise hulk ületab sademe hulga
Põhiliselt oksapuud, iseloomulik on, et üks liik katab väaga suure ala. Parasvöötme metsad. Okas- ja lehtpuu segametsad. Suurem osa P-Am'st ja Kesk-Euroopa põhjaosast, ka Uus Meremaal. Vahel napib ka siin vett, kuna aurumine ületab sageli sademete hulga. Rohumaad. Paras- ja troopikavöötme põhjama kliimaga piirkondades. Preeria, stepp, pampa, pusta. Savann. Troopiline puisrohtla palju rohtu, vähe puid. Võsametsad. Levinud Vahemere kliimaga piirkondades, kus talved on pehmed ja niisked ning suved põuased. Euroopas Vahemere piirkonnas, Californias, Lõuna-Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas. Iseloomulikud paksulehised ja madalad taimed. Kõrbed. 23% maismaast. Aastane sademete hulk alla 25 cm. Troopilised vihmametsad. Sademete hullk üle 2 m aastas. Põhja ja lõuna pöörjoone vahel. Ookeanilne.
Keskkonnatingimused: · Kaltsiumirikas · Fosfori- ja lämmastikuvaene 7 · Kuiv · Tuuline · Õhuke huumuskiht Loodude loodusväärtused: · Pärandkultuuriväärtus; · Ekstreemse mikrokliima tõttu kujunenud erilised elukooslused; · Spetsiifiline elustik (samblikud, liblikad, taimeliigid); · Rekreatiivne väärtus; · Majanduslik väärtus karjamaana. Ohufaktorid: - Karjatamise lõppemine kadastikud, võsametsad; - Ehitustegevus taimestiku hävimine, ,,muru" ; - Kaevandamine taimestiku hävimine; - Väetamine (+saaste, prügi); - Tallamine (turism!); - Metsastamine; - Põlemine. LAMMI- EHK LUHANIIDUD Mageveega üleujutatavad rohumaad: · paiknevad jõe- ja järvelammidel; · kujunenud lammimetsadest ja pöörduvad pikkamisi tagasi metsaks pärast kasutamise lõppu. Lammi- ehk luhaniidud Põhiliseks eripäraks on looduslik mineraalainete ja kõdu sissekanne üleujutustega, mistõttu
annaabi.ee 
