Esimeses värsis 7, teises samuti 7, kolmandas 6 ja viimases 8 silpi. Kolmas stroof on kolmerealine ja esimeses ja kolmandas värsis on silpe umbes võrdselt, ainult keskmises värsis on tunduvalt vähem silpe. Kahes viimases stroofis on vastavalt: 8, 2, 6 silpi. Luuletuses on kasutatud alliteratsiooni. Värin, võpatus, vagu, vaikus. Ja -liigutus, loobumus. Maailm, milleks sa valmistund. Kasutatud on ka assonantsi. Nii ilmne, ühtne ja üks. Luuletus on kirjutatud vabavärsis. Võluaeg Meelega, meeletult vajutan valupunkti, kaevan välja Su nägu mälu pimedast mõõtmest öövööndist See röögatus, vägivaldvalu ei kaldu, ei kao - mööda kalliskivide kilde, ma rooman haav- haaval ja selgeks meelepimedust palun. Ainult nõnda saab sõlmida usku ja lunastust, lootust ja lohutust, ainult nii - võib kunagi tulla veel kevad. Sisuline analüüs Luuletuse teema on armastus ja sellega kaasnev valu. Kui lahti võtta, siis tahab öelda järgnevat. Sa
Mariale meeldis nõbudega mägedes matkata ning peagi nägi ta taas välja hea, terve ning õnnelik. Temast hakkas saama köitev noor naine. Kui Maria juulis Varssavisse tagasi pöördus, kutsus ema kunagine õpilane Fleurie krahvinna tema ja Hela kohe enda juurde külla. Krahvinna imekaunis maja ja mõis asusid Kepas, Varssavist kirdes. Seal tegid noored inimesed üks teisele vingerpusse, ujusid, sõitis paadiga ja sõid kirsse. See oli Maria jaoks võluaeg. Koduõpetajanna Suve lõpul pöördus Maria Varssavisse tagasi. Isa oli loobunud oma internaatkoolist ja kolinud väiksemasse korteris. Tal oli küll natuke tööd õpetajana, kuid sellest piisas ainult arstiks õppiva poja Jozefi aitamiseks. Aga ka Bronia ja Maria unistasid edasiõppimisest. Bronia ja Maria said väga lähedasteks ning rääkisid sageli tulevikust. Nad tahtsid kellekski saada ja aidata ka kodumaad Poolat.
annaabi.ee 
