15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 18.Kirjelda ümarussi (liimuksolge) välimust/ehitust. 19.Kirjelda liimuksolkme arengutsüklit. 20.Milliseid ümarusse veel looduses leidub? 21.Kuidas saab vältida nakatumist parasiitussidega? 22.Millised loomad kuuluvad rõngusside hulka? 23.Kirjelda väheharjasussi (vihmauss) välimust/ehitust. 24.Kuidas vihmaussid paljunevad? 25.Milline on vihmausside tähtsus looduses? 26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27.Kus elavad ja millest toituvad hulkharjasussid? 28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1
Kuulub suhteliselt madalate kihistunud vähetoiteliste järvede hulka, mille tase oleneb soovee maasisest juurdevoolust. Valgjärves kasvab suurel hulgal vesilobeeliat ja järvelahnarohtu. 7 Joonis 3. Valgejärv Järve fütoplankton on hulgalt vähene. M. Pork ja V. Kõvask on valgjärvest leidnud rohkesti haruldasi räni ja ikkesvetikaid. Põhjaloomastik on hulgalt keskmine ja sisaldab üht haruldast väheharjasussi. Põhjas esineb järvekäsn. Viimasel ajal on Valgjärve seisund halvenenud. Vee läbipaistvus on varasemaga (8,8m) võrreldes vähenenud kaks korda (praegu 3-5m). Järvevee värvus on muutunud kollakamaks. Selle on põhjustanud tööd Meenikunno rabas ja Valgjärve ümbruse ülemäära asustamine matkajate ja puhkajate poolt. Valgjärv on väga kergesti looduslikust tasakaalsut väljaviidav. 1.4. Mustjärv Nohipalu Mustjärv on 21,9 hektarti ja suurim sügavus on 8,9 meetrit
b) paksemaks ja lühemaks -ÕIGE. 214. Erinevalt hulkharjasussidest, vihmaussi kehal harjased puuduvad a) õige ; b) vale -ÕIGE 215. Vees elavad väheharjasussid hingavad a) lõpustega ; b) läbi naha pinna -ÕIGE; c) kopsudega . 216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega . 217. Koduaias või põllul kaevates kohtame kõige sagedamini väheharjasussi nimega (eesti ja ladina Keeles) Allolobophora caliginosa harilik mullauss 218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk . 219. Gigant vihmauss elab a) Aafrikas ; b) Lõuna-Aasias ; c) Austraalias -ÕIGE; d) Kesk-Ameerikas . 220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221
b) paksemaks ja lühemaks -ÕIGE. 214. Erinevalt hulkharjasussidest, vihmaussi kehal harjased puuduvad a) õige ; b) vale -ÕIGE 215. Vees elavad väheharjasussid hingavad a) lõpustega ; b) läbi naha pinna -ÕIGE; c) kopsudega . 216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega . 217. Koduaias või põllul kaevates kohtame kõige sagedamini väheharjasussi nimega (eesti ja ladina Keeles) Allolobophora caliginosa harilik mullauss 218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk . 219. Gigant vihmauss elab a) Aafrikas ; b) Lõuna-Aasias ; c) Austraalias -ÕIGE; d) Kesk-Ameerikas . 220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221
annaabi.ee 
