oma. Suurvürst oli ka ülemkohtunik ja ilmselt ka ülempreester. Kohustuseks kaitsta maad ja sõlmida lepinguid. Valitses selge vürstide hierarhia. Diarhia probleem õige mitme valitseja puhul on näha kaasvalitseja olemasolu. Olulist osa mängis abielupoliitika. 1325 a andis Gediminas oma tütre mehele poola tulevale kuningale Kasimirile. Vytanis osav sõjamees ja diplomaat, saavutas edu Liivi orduga. 1298 a ühendas Vytenis jõud Riiaga, et võidelda ühiselt Liivi Ordu vastu saades isegi 15 a õiguse oma garnison Riia linna paigutada. Vytenis sekkus ka sõtta Poola trooni pärast. Ta lubas tegutseda ka katoliku munkadel riigis, kuigi ise oli pagan. Sarnaselt kaitsepoliitika lääne suunas ning ekspansiooni poliitika ida suunas. Gediminas 1275 a paiku suurvürstiks sai 1316 ja oli Vytanise poolvend. Võitluses Saksa Orduga kasutas nii sõjalisi, kui ka diplomaatilisi vahendeid. Enamik võitlused orduga aga
ja soode vöönd, ühtegi tähtsamat jõekaubateed). - Pärast Mindaugase mõrvamist suutis riik hoolimata vennatapusõjast püsima jääda. Traidense järglane PUKUVERAS (ka Butvydas, vaitses 1295.aastani) rajas Gediminase dünastia, mis muutis järgneva saja aasta vältel Leedu üheks Ida-Euroopa tugevamaks riigiks. Probleemid: sõda orduga põhjas ja läänes, Vene vürstiriigiga idas ja Poolaga lõunas. - Pukuverase poeg suurvürst VYTENIS oli mures eelkõige orduga sõdimise pärast. 1316. Tuli võimule tema noorem vend GEDIMINAS, kelle järgi sai nime ka dünastia. Gediminas oli Leedu kõige nimekam valitseja, kellele omistatakse riigi konsolideerimise ja laiendamise au. 1323.a ehitas Vilniuse linnuse. Mõistis, et orjapidamine pole majanduslikult mõistlik ja kutsus Leedusse Hansa kaupmehi ja käsitöölisi. Gediminas ja tema järglased olid osavad diplomaadid, kes suutsid nutikalt
annaabi.ee 
