suhtes. Külmetumise esimeseks tunnuseks on sulgede väljalangemine. Vuttide lindlad on tavaliselt akendeta, et saaks varieerida valguspäeva pikkust. Eestis on vutte edukalt peetud nii vanadest hoonetest ümberehitatud väikelindlates kui ka selleks spetsiaalselt ehitatud suurfarmides. Söötmine Kiire kasvu, intensiivse ainevahetuse ja kõrge munatoodangu tõttu on vutid nõudlikud sööda koostise ja kvaliteedi osas. Juba aastakümneid tagasi leiti, et vutitibude vajadused söötade osas sarnanevad ligikaudu kalkuni- ja faasanitibude vastavatele näitajatele. See on mõistetav, sest looduses on kanaliste tibud algul putuktoidulised ja geneetilise pärandina vajavad nende tibud algul suhteliselt rohket loomset proteiini. Paegu kehtivad soovitused vuttide söötmiseks lähtuvad nende toitainetetarbest. Tõud Jaapani ookerpruuni sulestikuga põldvutt 140-150g vaarao lihatüüpi põldvutt sisulselt vutibroilerid 250 g Inglise musta ja valge
Munemist alustanud vuttide ümberpaigutamine, ruumi t° järsk muutus, vali müra, sööda koostise järsk muutumine võivad munemise päevapealt lõpetada. Noored vutid 55 KALAKASVATUSE ERIALA on kohanemisvõimelisemad. Vutte saab küll kasvatada ka kesistes pidamistingimustes, kuid maksimaalset toodangut saab neilt ainult optimaalsetes tingimustes. Eesti vutifarmide kogemused on näidanud, et vutitibude kasvatamisel on oluline isegi valgustuse värvus ja allapanukihi paksus, rääkimata siis t°, vaikusest või sööda koostisest. 2.2.2. Eesti vutitõu iseloomustus Eesti vutid on ümara kehaga, lühikese saba ja lühikese kaelaga. Selja eesosa on kõrgem, moodustades kühmu. Sulestiku põhivärvus on tuhmjas oonükspruun, tumepruunide vöötidega. Sugupooliti on sulestiku erinev värvus selgelt väljenduv alates 3. elunädalast
annaabi.ee 
