Tähtis on ka vitamiin B4 ehk koliin, mida saame munakollasest, makrellidest, sardiinidest, kaunviljadest, sojast, hernestest ja ubadest. Tähtis on ka veel vitamiin B8 ehk inositool, mida saame põhiliselt kartulitest ja maisist. Kala, kuna see on südamele väga hea. Mida ei soovita süüa/juua antud kliendirühmale? Kolesteroolirikkamaid toite/toitaineid, nagu rasvane piim, hapu- ja rõõskkoor, või, rasvane kohupiim, jäätis, vähid, krabid, austrid, rasvane sealiha jne. Vutimune, kuna nad ei langeta kolesteroolitaset ja neil on kõrgem kolesteroolitase kui kanamunadel. Neid eelnevalt nimetatud toitained võib iga inimene küll tarbida, kuid mõõduka kogusena, kuna inimese keha vajab teatul hulgal kolesterooli, et sünteesida steroidhormoone, sapphappeid, vitamiini D, moodustada rakumembraane ja valmistada närvikiudude kesta. Mida ei soovita süüa/juua antud kliendirühmale? Vältida tuleks ka vorsti, kuna enamik neist
väheseks jäävaid aminohappeid. Rasv on koondunud munarebusse. Vutimunas on rohkesti mineraaleineid ja mikroelemente. Spektraalanalüüsiga saadud andmed näitavad, et vutimunad sisaldavad rauda ja tsinki 1,4 korda rohkem, vaske, koobaltit, titaani, roodiumi ja vanaadiumi 1,2 korda rohkem kui kanamunad. Niisamuti on kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, fosfori, magneesiumi, alumiiniumi, mangaani, räni jt elementide sisaldus rohke. Vutimunas on peamiselt A-, B-rühma ja PP-vitamiine. Vutimune süüakse toorelt, keedetult, praetult ja isegi suitsutatult. Aive Luigela (Terviseleht 15/2001) sõnul ei tunnista Jaapani mehed mingit Viagrat, vaid söövad vutimuna:) Ent vutimunad sobivad väga hästi ka lastetoiduks. Jaapanis eelistatakse neid koolieines. Desinfitseeritud vutimunad on täiesti terved ja puhtad. Vutimunas on kuivainet rohkesti, mistõttu ta toiteväärtus on suhteliselt suurem kui samasugusel kanamunakogusel. Lapsele,
Kanamuna võib kasutada kõikide toitude valmistamisel. Kõige kauem umbes 3,5 tundi püsib maos: kõvaks keedetud, rikkaliku rasvaga või omletina praetud muna. Muna, mis on pehmeks keedetud või vahustatud püsib maos umbes 2 tundi. (Heldi Kikas et al., 2012, lk156) 6.4.2 Vutimunad Vutimunad on pisikesed kirjud munad, mis kaaluvad umbes 10-11g. Sisaldab rohkelt vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid, mida muudes tavapärastes toitudes jääb väheseks inimese organismile. (ibid) Vutimune süüakse toorelt, keedetult ja praetult. Munade keetmiseks kulub umbes 2-3 minutit. Sobivad toiduks lastele ning neile, kel on ülitundlikus kanamunavalgu suhtes. Vutimuna eripäraks on see, et ta ei rikne, vaid kuivab seest ära. Muna sisaldab ensüümi lüsosüüm, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. 6.4.3 Jaanalinnumunad Jaanalinnu muna on suurim Maal elavate lindude muna ning ühe muna kaaluks võib olla umbes 1,5 – 1,8kg. Rekordiks peetakse 2 kg raskust muna
annaabi.ee 
