Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused Tsivilisatsiooni tasemele jõudnud ühiskonnas ei tegele kõik selle töö- jõulised liikmed toidu hankimisega. On kujunenud ühiskondlik tööjaotus: osa inimesi teeb põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirja- tööd, juhib riiki, peab ühendust jumalatega jne. Et seda võimaldada, pidi ühiskond suutma toota toiduks tarvilikku rohkem, kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saa- vutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metalli- töötlemist võib seetõttu pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eel- dusteks. Kuid mis sundis inimesi tootma rohkem, kui iseendal tarvis? Etno- loogid on näidanud, et ürgühiskonna tasemel elavad rahvad ei kasuta hädatarvilikust tööst ülejäävat aega enamasti mitte täiendavaks tööks, vaid puhkuseks ja ajaviiteks
Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused Tsivilisatsiooni tasemele jõudnud ühiskonnas ei tegele kõik selle töö- jõulised liikmed toidu hankimisega. On kujunenud ühiskondlik tööjaotus: osa inimesi teeb põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirja- tööd, juhib riiki, peab ühendust jumalatega jne. Et seda võimaldada, pidi ühiskond suutma toota toiduks tarvilikku rohkem, kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saa- vutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metalli- töötlemist võib seetõttu pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eel- dusteks. Kuid mis sundis inimesi tootma rohkem, kui iseendal tarvis? Etno- loogid on näidanud, et ürgühiskonna tasemel elavad rahvad ei kasuta hädatarvilikust tööst ülejäävat aega enamasti mitte täiendavaks tööks, vaid puhkuseks ja ajaviiteks
annaabi.ee 
