8.Gravitatsioon: kaks keha tõmbuvad teineteise poolejõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kehade kauguse ruuduga. Fg= y m1*m2/r² 9.Hüdraulise masina: hüd.masin.kasutamisel võidame jõus nii palju, kui mitu korda on suurema kolvi pindala suurem väiksema kolvi pindalast. P1=p2 f1/s1=f2/s2 10.Kangi tasakaalu: kang on tasakaalus kui temale rakendatud jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega f1/f2=d1/d2 11.Energia jäävusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks. 12.Termodünaamika I: keha siseenergia muutus võrdub välisjõudude töö ja kehale antud soojushulga suurusega U=A+Q, kehale antud soojushulk läheb tema siseenergia muuduks ja keha paisumistööks Q=U+A' 13.Termodün.II: iseenesest läheb soojus soojemalt kehalt külmemale ja vastupidine protsess saab toimuda mingi keerulisema protsessi tulemusena. 14.Hooki: deformatsioonil tekkinud elastsusjõud on võrdeline
deformatsiooni tagajärjeks on kehas elastsusjõudude tekkimine. · Hooke'i seadus: FE=-kx kus k on keha jäikus ja x keha deformatsioon. Suhteliselt väikestel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. · Keha potentsiaalne energia raskusjõudude väljas : E=mgh ja elastsusjõudude väljas : E=kx2/2 · Mehaaniliseks energiaks nim keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat · Energia jäävusseadus: energia ei teki ei millestki ega kao mitte kuhugi, see võib ainult muunduda ühest liigist teise
4) Mida nimetatakse homogeenseks väljaks? Homogeenseks väljaks nimetatakse vektorvälja komponenti milles vektorid on igast ruumipunktis ühesuguse suuruse ja suunaga. Näitena võib tuua gravitatsioonivälja tasase maapinna lähedal 5) Kas liikumishulga jäävuseseadus kehtib ka ühe koordinaattelje sihis võetud liikumishulga komponentide suhtes ???? 6) Miks ei kehti mehaanilise energia jäävusseadus mitteelastse põrke korral ? Mehaaniline energia jäävuseadus kehtib vaid tsentraalses väljas. Mittetsentraalsete jõudude olemasolul mehaaniline energia ei säili ,vaid hajus. Tekivad teised ,mittemehaanilised energialiigid(soojus). Elastseks põrkeks nimetatakse põrget kus jääkdeformatsioone ei teki. Järelikult mitteelastsel tekib ning seega läheb osa energiast deformeerumisele, selle pärast ei kehtigi mehaanilise energia jäävuseseadus
annaabi.ee 
