Nõnda kihab suvel vaikses männikus miljonmeheline töökas maja, kus on keerulisi käike üle saja, täpne eluviis ja kindel korraldus. Siil Kes seal jookseb alla lohust, vilgub põllupeenra rohust, seljas okaskasukas: - See on metsas asuja, teravnina hiirekapral, vana siil. Ringkäigul vapral veereb, veereb nagu kera, piilub, piilub silmatera, kas ehk põllul hiiri leidub, rägastikus rästik peitub. Näe, sealt ligi jookseb Muri! Kohe tõuseb siili turi, puhib, ähib, vusiseb, peni peale susiseb. Võta kinni, kus on pea, kus on jalad -- mine tea! On vaid ümar okaspall, pole pead, ei jalgu all. Nõnda kaitsta oskab end siil, see väike metsavend. Sääsk ja konn Teate, asi oli nii: sääsk lõi pilli pii-pii-pii! Ise lendas väike mees suure konna nina ees. Istus konn ja mõtles konn: ,,Asi päris tüütav on, kui see sääsk teeb kaua nii: pii-pii-pii ja pii-pii-pii!" Rõõmsaks muutus konna meel,
mitte eestlasele. Temale mitte! Lähen niisugusele, kes eesti keelt ei mõistagi, sõnagi aru ei saa, kes teda pole eluilmas kuulnudki, nii et ka minu lapsed teda kunagi ei kuule, sest eesti keeles on kõik ilusad ja inetud sõnad s'ega. Mõelge pärast üksi järele, siis saate aru, saate tingimata aru, ja öelge mulle homme või tunahomme, kas mul on õigus. Ja pange tähele: mul on tingimata õigus, kui te hästi järele mõtlete. Armas! Kallis! Hirmus! igal pool visiseb ja vusiseb see ropp s. Neil on õigus, kes ütlevad, et eesti keelt võib ainult magamistoas tarvitada, mitte mujal. Nur im Schlafzimmer!" ,,Aga on ju ka -- kole, hale, need on s'eta," püüdis Indrek vastu vaielda. ,,Mis see aitab," rääkis preili, ,,mis on sest kasu, kui ,,armas" ja ,,kallis" on alati s'ega. Mõistate -- alati! Mõtelge ometi, kui mul oleks keegi, keda ma nii, nii... liebe vom ganzen Herzen ja kui ma