mõõna). Ka maakoores tekivad tõusud ja mõõnad, kuid need on nii väiksesed, et me ei märka neid. 3. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? V: Tänu Maa pöörlemisele ja Kuu liikumisele ümber Maa tekib tõusulainehõõrdumine, mis pidurdab Maa ja Kuu pöörlemist. Toimub Maa pöörlemisele vastassuunas tagajärjeks on ööpäeva pikenemine. 4. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? V: Maa pöörlemistelg pöörleb samuti. Sarnaneb ,,vurrile". Kujunemine 1. Millest tekkisid planeedid? V: Vesiniku plahvatus- Päike paiskab enda ümber gaasitolmu ketta(koosnen väikestest kivides, gaasisit ja tolmust)- aine jäi tiirlema ümber Päikese. Ketta võib jagada kaheks osaks: 1.Sisemine- koosnes raskematest elementidest, kivi, ja need ühinesid planeetideks. Tekkisid 4 esimest planeeti. 2. välimine ketas- külmem, jää ja gaas kondenseerusid, tekkisid vedelad planeedid
(keskkoha) tiirelnud osakestelt, mis hiljem Maa moodustasid. Maa varajase ajalooga seoses on 1990ndail populaarsust võitnud ka hüpotees, mille kohaselt Kuu on tekkinud suure taevakeha kokkupõrkel proto-Maaga, mille tagajärjel osa veel mitte tahke Maa materjali arvel moodustus Kuu. Selline võimas katastroof võis mõjutada ka Maa esialgset pöörlemismomenti. Mis mõjutab Maa pöörlemist? Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo,pöörleb see mõnda aega ümber oma telje. Ent vurr ei pöörle väga kaua, sest teda takistavad õhk ja hõõrdumine vastu maapinda. Kui viiksime vurri satelliidiga kosmosesse, kus ei takista õhk, ega Maa külgetõmme, pöörleks see seni, kuni satuks mõne teise kosmilise objekti lähedusse, mis seda külge tõmbaks. Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjustest ongi Päikese külgetõmbejõu mõju. Päike tõmbab Maa
2.Rünksajupilved(Cumulonimbus) on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas arenenud pilved. Sageli on need pilved lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid sademeid hoovihmana, hooglörtsina, hooglumena, kui ka lumekruupe, jääkruupe, rahet. Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike, võib esineda tromb 23. Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo, pöörleb see mõnda aega ümber oma telje. Ent vurr ei pöörle väga kaua, sest teda takistavad õhk ja hõõrdumine vast maapinda. Kui viiksime vurri satelliidiga kosmosesse, kus ei takista õhk, ega maa külgetõmbe jõud, pöörleks see seni, kuni satuks mõne teise kosmilise objekti lähedusse, mis seda külge tõmbaks. Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjuseks ongi Päikese külgetõmbe jõu mõju
0 L dt H const lugeda nulliks. Kui = 0 , siis ja H const Võrdus tähendab, et kineetilise momendi vektori suund ja suurus omavad püsiväärtust ja tema suund ruumis ei muutu. Kui kasutada H J võrdust , siis ka vurri nurkkiirus omab püsiväärtust. 2. Vurri pretsessioon Joon 4 F Mõjugu vurrile jõud , mis tekitab momendi telje ümber, mis pole peatelg. Vurri kineetilise momendi vektor on suunatud mööda peatelge. Tähistame kineetilise momendi vektori otsa tähega A. Resal’i teoreemi Ly U U järgi = s.t. kineetilise momendi vektori ots omandab joonkiiruse ja vurri peatelg ei hakka liikuma mitte jõu suunas, vaid ristsuunas jõule ja vurri peatelg hakkab pöörlema ümber telje Z
annaabi.ee 
