41 42 ELJ II eksamiküsimused ja vastused 1. Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele
elektromootorjõud. Seega laeva liikumisel kontuuri summaarne elektromootorjõud emjs = emj0+ emjv. emj0 võib vaadelda kui nullinihet. Temast vabanemiseks antakse kompensatsioonimähisesse vastava pinge ja faasiga vahelduvvool, mis kompenseerib emj0. Pärast emj0 kompenseerimist sõltub indutseeritav elektromootorjõud ainult laeva kiirusest: vL=kemjv, kus k on võrdustegur. Vurrkompassi teooria Vurriteooria Vurr ja tema omadused Üldiselt võib nimetada vurriks suvalise kujuga tahket keha, mis pöörleb mingi liikumatu punkti ümber, mida nimetatakse riputuspunktiks. joon 1 Vurriteoorias nimetatakse vurriks sümmeetrilist rasket ketast, mis pöörleb suure kiirusega oma sümmeetriatelje ümber ja omab riputust, mis võimaldab tal vabalt liikuda ümber iga telje ja muuta ruumis oma suunda. Kui vurri riputuspunkt langeb kokku tema raskuskeskmega, nimetatakse teda astaatiliseks ehk tasakaalustatuks. Vurri riputuspunkt on ainuke
annaabi.ee 
