ei ole püüdlused, on eesmärgitu ind. Pimelinn, miks mitte ise linn, sest teistsugune on so hinge torkiv pind. Pimelinn, oh pimelinn, uhked majad, keskused ei muuda sind. Pimelinn mis pimelinn, ikka on tunda so aguli suitsuving. Pimelinn, sest inimesed so's on so hing. *** Pärast seda kui hakkab hämarduma, sealtpoolt aeda esile kerkib linnakuma. Ja pärast seda kui helid tsoonis on hakanud hääbuma, sealpool aeda jääb kestma linnasuma. Ikka trollid või mõni auto vurab ja mõned kollid sääl linnapeal on ulal. Mõnel seal pole tuba, mul on, aga mul pole linnaluba. Luuletustes leidub ka mõningaid kõnekujundeid. Epiteete: ,,ma olen aja värdjalik peegelpilt" ,,alkohoolikust askeet, pime kunstnik, skisofreenikust poeet ja hullunud võitleja" Võrdlusi: ,,kuid mõistuse prügimäel see visioon lõksu jääb nagu tarakan kinnisõlmitud koti sees." ,,täna mo värsid on vihased, nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid."
Mida suuremaks paisub tuul, seda | 10 kiiremini hakkavad labad pöörlema. Kuid selleks, et liiga kiire hoog labasid vurrina keerlema ei paneks, on tuulikul, nagu ka autol, võlli üleandekiiruse kontrollimiseks käigukast, mis hoiab tuulikulabasid pidevalt ühtlases pöörlemiskiiruses. Tugeva, üle 10 m/s tuulega liiguvad labad ikka ühesuguse kiirusega, tänu käigukastile vurab generaatori rootor neljakordse kiirusega ja annab ka neli korda rohkem toodangut (Kivinukk & Staak, 2008). Toodetud elekter juhitakse mööda edastamis- ja jaotusliine alajaama ja sealt edasi tarbijale. Turbiin kinnitatakse kõrgele tornile või postile, mis on piisavalt kõrged selleks, et tuul takistamatult ligi pääseks. Tuuliku juhtimisautomaatika pöörab tuulikulabad alati kõige tugevamate ja püsivamate tuulte suunas. Tuule suuna muutudes pöörab ka tuuleturbiin oma
paaripäevane habe. Sellega suudab Mähar enda tegelaskuju kahe põlvkonna vahel balansseerida. Mähari puhul näeme strateegiat, kus näitleja kehastub etenduse jooksul korduvalt ümber ja sunnib vaatajate fantaasia tööle. Kogu oma tinglikkuses on ta see, kes lükkab etenduses käima osa, mis viib vaataja tagasi lapsepõlve ja paneb mõttes koos tegelastega kaasa mängima. Jemi tegelaskuju käivitab kogu lavastuse mängulisuse ja seda juba esimesest hetkest, kui ta rattaga lavale vurab. Nirksilm on aga sassis juustega tüdrukutirts, kellel on seljas heleroheline väikeste lilledega särk, mille peale on tõmmatud tumesinised punaste õmblustega traksipüksid ning jalas on tal paksud rohelised põlvikud ja pruunid matkasaapad. Nirksilma kehastab Liisa Pulk, kes paneb oma tegelase elama lapseliku entusiasmi, jonniva hääletooni, paterdav- tampiva kõnnaku ja intensiivse miimikaga. Liisa Pulgal on läbimõeldud ja -töötatud näitlejavahendid, mis muudavad ta veenvaks